rikastumine ja vetikate liigvohamine. Veepinnalt tagasipeegeldunud elektromagnetkiirguse värvus on aga tihedalt seotud vetikate klorofülli sisaldusega. Hüperspektraalse sensori HYPERION mõõteandmete põhjal ilmneb tõsiasi, et sinivetikate vohamise ajal varieerub klorofülli konsentratsioon sensorite 1 x 1 km piksli sees märgatavalt. Laevadele lähedal paiknev pinnavesi on läbi segatud ning veeproovidesse sattuv vetikate konsentratsioon on laevateedest eemal olevatest vetest oluliselt madalam. Kaugseire spektraalsete kanalite andmetest oleks tarvilik luua bio-optilised mudelid, mis aitaksid paremini määrata klorofülli, primaarproduktsiooni, heljumi ja hõljuva orgaanika sisaldust. Kuna Läänemeri on elustiku ja sissevoolu kohapealt üsna unikaalne, pole tihtipeale võimalik kasutada teiste piirkondade algoritme ning sageli tuleb luua lokaalseid kaugseire rakendusi. Näiteks on ühes ja samas
8 Elupaik ja eluviis - Hallhülged asustavad kogu Läänemerd, kuid kitsamas mõttes käsitletakse levilana ala, kus esinevad hüljeste pidevad kogunemis- ja puhkealad ehk lesilad. Läänemeres asuvad need alad tänapäeval valdavalt mere kesk- ja põhjaosas. Peale läänemere võib teda kohata ka Atlandi ookeani kirde- ja loodeosas. Hallhüljeste puhkealasid iseloomustavad peamiselt järgmised tunnused: 1) kaugus asustatud rannikust ja laevateedest vähemalt 1 km; 2) taimkatte puudumine, et miski ei varjaks vaadet 3) järsu ranna olemasolu, vahetult ranna lähedal või lesimiskivide ümber on vähemalt meetrisügavune vesi. Hallhüljes sigib tavaliselt ajujää ja kinnisjää piirialal. Selle jäätüübi levik sõltub talve karmusest. Pehmetel talvedel on hallhüljestele sigimiseks sobivad piirkonnad jäävabad ja hallhülged kogunevad poegima lähedalasuvatele saartele. Eluiga - Hallhülge eluiga jääb tavaliselt 15–25 aasta vahele
kasutamist tänapäevalgi. Väinast läbimine on vaba kõikidele laevadele, kuid lootsi kasutamine on kohus- tuslik. Vastavalt Tsiili seadustele, peavad kõikide laevade kaptenid väina sisene- misel edestama andmed laeva riikliku kuuluvuse, nime, kutsungi ja sihtsadama kohta. 23. Malaka väin ühendab India ookeani (Andamani merd) Vaikse ookeaniga, eraldab Malaka poolsaart Sumatra saarest. p 937 km l 15 km lvs 12 m On üks vanimatest laevateedest maailmas. Esimesed kirjalikud juhised väina läbimiseks pandi kirja juba 1595. aastal, esimene väina kohta käiv merekaart koostatud 1667. Aastal. Väinas on palju laevasõiduks ohtlike madalikke, riffe ja uppunud laevavrakke, tõusu mõõna vahe on 5 m. Aastas läbib väina üle 50 tuhande laeva. Sellise liiklusintensiivsuse juures toimub pea iga kuu vähemalt üks laevade kokkupõrge ja keskmiselt iga 30-nes laev satub kokkupõrkesituatsiooni.