Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale
Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehitusmaterjali, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale
Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (1/3), kui ka lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed
TÜRGI, Istanbul (Konstantinoopol). PÜHA SOPHIA - ,,Püha Tarkus" ehk Aya/Hagia Sophia. Kunagi kristliku maailma kõige suurem kirik 8. maailma ime. Olnud kreekakatoliku kirikute keskus. Minevikus kuppel ja lagi olid kaetud kuldmosaiikidega. Sambad marmorist. Tänaseks on kuld tuhmunud. 10.sajandil Kiievi vürsti saadikud:"Me ei teadnud, kas olime taevas või maa peal". Täna asub seal muuseum, mis avati 1935. 527 m.a.j. anti käsk keiser Justinianuse poolt ehitada kirik. Ehitusmaterjal laevatati kohale. Maavärinate tõttu kuppel varisenud. 1204 ristisõdijate rüüsted. 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli ja kirik sai moseeks. Hoonele lisati 4 minaretti. SININE MOSEE 1609-1616. Ametlik nimi Sultan Ahmet I mosee. Püha Sophia vastas teisel pool parki. Istanbulis kauneim mosee. Sultan oli 19 aastane, kui andis ehitamiseks käsu. Legendi kohaselt tahtnud ta selle ehitusega oma nooruse pattude eest Allahilt andestust. Sultan suri 27-aastaselt tüüfusesse, kui mosee
annaabi.ee 
