1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest pääsemiseks sõidab Pitka Inglismaale, olles esialgu laevakapten Hullis ja hiljem laevasõiduagentuuri omanik Liverpoolis. Pöördunud 1911 tagasi Tallinna, avas laevatarvete kaupluse, millest kasvas välja merekaubandusühing "Joh. Pitka ja Ko". Johan Pitka 1920 1917. aastal puhkeb Venemaal revolutsioon ja siitpeale algab Johan Pitka elus ühiskondliku aktiivsuse periood. Ta rakendab Eesti huvides kogu oma energia ja organiseerimisoskuse. Ta ühineb rahvuslikult meelestatud jõudude poolt seltside ja ühingute baasil loodud Eesti Liiduga
Purjeriiet kooti esialgu ise, kuid 19. sajandi lõpust alates osteti see poest. Selle peamiseks valmistajaks oli Narva linavabrik. Varasematel aegadel punuti ise ka kanepist ankrutrossid, mida pärast veel tõrva sees keedeti. Sammuti valmistati ankruid, millel ainult rõngas ja küüned olid rauast. Võimaluse korral hangiti laeva raudosi ka mõne randunud laeva küljest. Enamasti osteti kõik vajalik, mida ise ei saanud valmistada, poest. Igas suuremas sadamalinnas olid laevatarvete kauplused. Enne laeva vettelaskmist pandi talle nimi. Nimed olid enamasti naise nimed, kasutati ka meeste nimesid. Palju oli ka mitmesuguseid nimesid nagu plaaneetide, tähtede, lindude või hoopiski uhkeldav nimi – „Tugev“, „Võitja“ jne. Laevaehituse juures oli korraga 60 kuni 80 meest. Kõige tähtsam neist oli laevameister. Enne laevaehituse algust valmistas meister kindlas mastaabis laevakere mudeli ehk ressi.
Mustale merele. Edasises aastad kulusid suviti merd sõites ja talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten. Mereteed viisid teda Lääne- ja Põhjamerele, Vahemeremaadesse, Lääne- Indiasse ja Lõuna- Ameerikasse. 1904 asus Pitka elama Inglismaale, olles esialgu laevakapten Hullis ja hiljem laevasõiduagentuuri omanik Liverpoolis. Pöördunud 1911 tagasi Tallinna, avas ta laevatarvete kaupluse, millest kasvas välja merekaubandusühing. Seejärel oli ta mitme laevandusega seotud organisatsiooni rajajate hulgas, muutudes tuntumaiks ja vahest ehk jõukamaikski meretegelaseks eestlaste seas. Oktoobripöörde järel võimule tulnud enamlastega sattus Johan Pitka kohe vastasseisu, mis kulmineerus tema arreteerimise korralduse väljaandmisega jaanuaris 1918. Siitpeale jätkas Pitka Omakaitse organiseerimist põranda all. Tema poolt 23.-24