majanduselu. - Meil oli oma haritlaskond ning I Maailmasõja lahingutes karastunud ohvitserkond. - Eesti oli igati valmis ka seesmiselt. PROTSESS: - Iseseisvusmanifestid Pärnus, Tallinnas. - Nõukogude Venemaa ründas Narvat, kuid see tõrjuti sakslaste poolt. - Nädal hiljem ründasid uuesti, Eestis kuulutati sundmobilisatsioon kogu riigis. - Laidoner määrati sõjaväe etteotsa 23.dets.1918. - Meile tulid appi Soome vabatahtlikud, Inglise laevastikukaader, Suurbritannia relvastik. - Sõjatehnika paranes ning tänu sellele saime Punaarmeele lõpuks vastu. - 30.jaanuar.1919. Toimus Paju lahing, Eesti suutis oma kaitse Punaarmee vastu säilitada, olenemata pea poole väiksemast sõjaväest. - 19.-20 juuni toimus Võnnu lahing, kus eestlased suutsid purustada Landeswehri väed. - 31. august. 1919 tegi Punaarmee ametliku rahupakkumise, kuigi see ei jõustunud. - 5.detsember tegi Punaarmee uuesti rahupakkumise ning 3.jaanuar jõustus relvarahu. - 5
meeleolu.Valitsusele polnud kedagi Punaarmeele vastu saata ja Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laia saatnud ning Kaitlseliit oli veel nõrk. Ka rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse kuna puudusid ka relvad ja laskemoon. Eestlased olid ka väsinud 4 aastat kestnud Esimesest MS. Kui saadi selgeks et keegi nende eest kodumaad päästma ei tule, haakati looma vabatahtlike üksusi. Positiivselt mõjutas välisabi Soomest ja Bririt laevastikukaader. 1919 pandi Punaarmee pealetung seisma ning 7 jaanuar algas Rahvaväe vasturünnak, põhijõuks olid soomusrongid. Suudeti võõrad väed Eestist välja lüüa. Peale Laderswhri sõda tekkis sõjatüdimus, süvenesid majadnusraskused ja seetõttu Vene valitsus alustas rahuläbirääkimisi.1919 dets olid ägedad heitlused Narva pärast. Punased lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus ka Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon taoltes vaherahu sõlmimist, Eesti
puudus igasugune väljaõpe ning kogemuse) Tekkisid vabatahtlike pataljonid I ms tsaariarmees sõdinud meeste baasil Kuperjanovi (Tartu pataljon u 150 meest), Sakala (Viljandi), Skautspataljon, Balti pataljon (baltisakslased) Kalevi Malev (Harju) jt Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid Kuulutati välja sundmobilisatsioon – 1919. a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh Eesti sai ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikukaader ning Soome vabatahtlikud. Lisaks korraldati ümber ka Rahvavägi, mille juhiks nimetati Johan Laidoner. Muutused andsid tulemusi ning esimese nädala lahinguga pandi Punaarmee seisma. Eesti vabastati 1919. a veebruaris, kui lõplik rünnak venelastele toimus Valgas, Võrus ning Petseris ja Alüksenes. Nende lahingutega sunniti enamlased lahkuma ning Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Mis ajaks vabastati Eesti territoorium vaenlasest?
annaabi.ee 
