Laevapuidu varumisel peeti kinni mitmest ebausukommetest. Nii tuli emapuu langetada põhja poole, esitääv vastu loodetuult, ahtertääv vastupidises suunas. Mida kaugemale kännust emapuu langes, seda parem laev sai. Puude vedamisel ehitusplatsile ei tohtinud naisterahvas vastu tulla. Naised ei tohtinud tulla ka ehitusplatsile. See oli suur õnnetus, kui naine astus paljajalu ehitatavale laevale – jäta või ehitus pooleli. Ehitusplatsile rajati suur laudadest põrand, kuhu laevameister joonistas laevakaared täismõõdus peale. Joonise järgi raiuti kaared välja. Viimased koosnesid mitmest tükist. Sealsamas aeti püsti ka plankude saagimis pukid. Tahmanööriga lasti palgile jooned ette ja töö läks lahti. Üks mees oli ülal ja teine, vahel ka kaks, all. Nii saeti valmis kõik laevaehituseks vajalikud plangud ja lauad. Kui palju see aega võtis ja kui raske see oli, ei tasu vist rääkida. Kuigi Pärnus Waldofi tehase juures hakati esimesena Eestis juba 1875
orja eest.- siit tuleneb hästi välja hammurapi taliooni printsiip- hammas hamba vastu- kui meister on teinud kehva tööd ja maja varisedes tapab perepoja siis võtakse talt enda pojalt ka elu- kuigi meie mõistel pole ehitaja pojal mingit süüd ega ka ei tasuta tänapäeval tapmist tapmisega. Lisaks võib siit välja lugeda ka naiste nõrga seisundi. Seadusega pole määratud mis siis juhtub kui maja rusude alla jäävad naine või peretütar. Laevameister: ¶234- kui laevameister tihib 60-kurise laeva kellelegi mehele, siis too andku 2 seeklit hõbedat talle tasuks- sellest tuleneb laevameistri palk. Erinevad karistused tulenevad aga ¶235-238. Need reguleerivad laevameistri halba või hooletut tööd. Kõik need sätted karistavad laevameistrit rahalise kompensatsiooniga laeva omanikule. Kui meister suudab uppunud laeva jälle üles tõsta, siis maksab ta vaid poole laeva hinnast, ülejäänud juhtudel peab meister laeva
reisijat. Ernst Jaakson -35 meetrit pikkune 8 meetrit laiune kolmemastiline mootorpurjekas on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. See väärikas laev ehitati vahetult enne Teist Maailmasõda, aastatel 1937-39 Hiiumaal Õngu küla rannakoplis. Alguses vedas laev Loksalt telliseid Saaremaa randa Jaagurahule ning palke saartelt Tallinna, kuid suurema osa oma noorusest veetis ta välismaal. 1998. a. pukseeriti laev Taanist tagasi Hiiumaale. - Laevameister Peeter Himmist ning sepasellid kutsuti Saaremaalt, sealt toodud ka ehituspuit. Kõigepealt ehitanud meister platvormi, kuhu teinud elusuuruses laeva kaarte plaani. Selle järgi tahuti välja tammepuust päriskaared, mis keskelt tapiga kiilupuu külge ühendati. Valminud kaarestiku ümber hakati aurukastis kuumutatud laudu painutama. Plangud neediti kere külge suurte tsingitud neetidega, mille jaoks oli eelnevalt augud ette puuritud. Väljastpoolt kaeti needid puust punniga
annaabi.ee 
