tuua kaasa toimingute otsese kontrolli vähenemise. See kehtib tarneahela juhtimise kohta nii rahvusvahelises ulatuses kui ka kodumaal. Paljudel juhtudel algab ja lõpeb riskide tuvastamine ning hindamine tarnijate juures. Kui aga tarnijad hakkavad muutuma tarneahela juhtidele äärmiselt olulisteks riskide juhtimise objektideks, räägib see pigem nende vähesest professionaalsusest. Rahvusvaheliste saadetiste haldamine võib hõlmata kuni paarkümmend tarneahela osapoolt. Tegemist võib olla laevakompaniide, sadamaagentide, sitividoride, maantee- ja raudteevedajate, ekspedeerijate, laopidajate, tollimaaklerite ja pankadega. Kõik need osapooled nii üksikult ja ühiselt võivad suurendada oluliselt tarnete katkemise tõenäosust. Kõigil tarneahela lülidel on oma äritegevuse mudel ja sisemine töökord. Osa neist võib aga pöörata riskidele liialt vähe tähelepanu. Eelkõige puudutab probleem logistikatoimingute outsourcing'it ehk väljastostmist
tööstuspargi ala. (Tallinna Sadam) Just suur tööstuspargi potentsiaal on see, mis annab Paldiski Lõunasadama eelis teiste sarnaste sadamate ees. 2.3 Tallinna Vanasadam Tallinna Vanasadam on aktsiaseltsi Tallinna Sadam koosseisu kuuluv sadam. Tallinna Vanasadam on Eesti suurim reisisadam, mis on sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele, kruiisilaevadele kui ka kiirlaevadele. Hetkel on sadamas kasutusel on kolm erinevat reisiterminali, mis on jaotatud ära vastavalt laevakompaniide vahel. A-terminalis teenindatakse Eckerö Line, Viking Line ja St. Peterline laevadele pealeminejaid ning B-terminalis teenindatakse nende mahatulejaid. D-terminalis teenindatakse Tallinki laevadele nii peale- kui ka mahaminejaid korraga. (Tallinna Sadam) Tallinna Vanasadama alla kuulub ka Vanasadama Jahisadam. Vanasadama Jahisadam on väikestele külalislaevadele mõeldud jahisadam Tallinna linna südames. Erinevalt Tallinna Vanasadamast,
Veoajad on viimasel aastakümnel seoses uute ja kiirete laevade kasutusele võtmisega tun- duvalt lühenenud. Hiina ja Saksamaa sadamate vahel liikumiseks kulub konteinerlaevadel vähem kui neli nädalat, Euroopast USA idaranniku sadamatesse jõudmiseks aga poolteist nädalat. Kuna laevakompaniide veotariiid on tiheda konkurentsi tõttu suhteliselt ühtlase tasemega, saab veoprot- sessile kuluvat aega kompenseerida aluste sagedaste väljumistega. Merevedudele on lisanud viimastel aastakümnetel paindlikkust uut tüüpi aluste kasutusele-