Võlausaldajate liidu juht Marie Rosin ütleb Virkko Lepassalu artiklis: "... selline piiri seadmine väiksema kahju kannatanute suhtes on muidugi sügavalt ülekohtune." Eesti õiguskaitsesüsteem ongi asunud seda laadi ülekohtu kui mitte seadustamisele, siis seaduspärastamisele. Äärmuslikule subjektiivsusele ning süü ja karistuse ebaproportsionaalsusele pandi Eesti kohtutes alus juba aastaid tagasi. Marko Püüa kirjutab artiklis "Poest varastatud õllepudelid maksid laevakaptenile vabaduse" (Postimees 14. 04. 2004), kuidas töötuks jäänud venelasest laevakapten üritas kümmekond korda pohmellis peaga varastada pudeli õlut ja sai selle eest (kahju tekitamise katse umbes 100 krooni ehk 7 euro ulatuses) rohkem kui poole aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse. Samas artiklis on kelmusenäide: ühe suurhaigla juht oskas tervishoiusummadest kanda oma firma arvele 290 000 krooni. See manipulaator sai karistuseks umbes 15 000 kroonise trahvi
Eksam kirjalik, 2 küsimust, 1 suurem nt Haag Visby ja Hamburgi reeglite võrdlev analüüs (vt helesinisest raamatust!), teine kas defineerimine nt merivõlg, kuidas nad jaotuvad klassideks. 10.detsember 17.00 teine aeg jaanuaris 14.jaanuaril kl 17. Avaliku mereõiguse osa- raamatust pole vaja, meil on kaubanduslik osa hetkel käsitlusel. 24.11.2007 Vara merepäästest Elu päästmine on kõigi meremeeste ja rannavalve kohus. Kui laev ei lähe appi hädalistele - laevakaptenile krim karistus. Tsiviilis - inimelu pääste merel tasuta. Vara päästmine meres - no cure - no pay selle suhtes kehtiv leping, vt separaat Lloyds. 1. Vara mp nõuete kohta käiv konventsioon sõlm Brüsselis 1910. Kui midagi pole päästetud, ei tule ka päästetasu maksta, ehk kui päästetud, tuleb maksta p tasu. 2. Konv, jagati meile laiali, vara merepääste 199.a rv konventsioon - pole juristi tõlge Kuno Laur tõlkis
119 Funktsioonide jagamise määr võib varieeruda. Reisiprahilepingus on situatsioone, mis on üsna sarnased nendega, mida võib kohata liinilaevanduses, ja on ka selliseid, mis tuletavad meelde ajaprahingut. Ajaprahilepingu järgi funktsioonide üleandmine ja prahtija mõjuvõimu ulatus on lepingut iseloomustav tunnus. BALTIME 1939 proforma 3. ja 4. klausel (funktsioonide jaotus) ja 9. klausel (prahtija õiguse kohta anda korraldusi laevakaptenile) on tüüpiline näide sellest. Nii et ajaprahilepingu tingimustes on omanikul vaid nõrk mõju laeva operatsioonidele. Kommertstegevus on delegeeritud prahtijale; omaniku peamine ülesanne on tagada vajalikul tasemel laeva mehitamine ja meresõidukõlblikkus, nii et see saaks täita prahtija poolt antud korraldusi. Omaniku põhihuvi on prahiraha (juriidilises mõistes on see rendiraha). Loomulikult baseerub prahiraha suurus ajal, mille kestel laev on prahtija käsutuses,