Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril asutada uus meresadam. Sankt Peterburile valitud asukoht oli kehv, ümberringi laius soo. Puitu oli küllalt kuid mitte kivi, mis oli Peetri lemmikmaterjal. Kivide saamiseks pidi Peeter rakendama karme meetmeid. Kõik linna sissesõitvad vankrimehed pidid iga kord tooma kaasa kolm sillutuskivi, laevakaptenid 30 kivimurrust toodud ehituskivi. Peetrit vaevasid seljavalud, mädanikud ja kuseteede põletik. Kõik see aga ei takistanud teda hüppama merre päästma kalureid, kelle paat oli ohus. Selle tulemusena tõusnud palavik nõrgestas tsaari veelgi. Jaanuaris 1725 lõigati tal ära neerukivid. Haavast sai alguse gangreen ning Peeter suri 28. jaanuari hommikul 1725. Ta suri enne, kui jõudis nimetada troonipärija.
Seejärel hakati ka Põhjas ostma talusid, raha saadi kartulikasvatusest. Viimasena hakkasid saarlased ostma. 17. Mõisamoonakad mõisapõldudel töötavad palgatud talupojad · Kadaka - sakslased - edukad eestlased, kes said vürstipoe omanikeks ning püüdsid end sakslastena näidata. · Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, uurisid keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust ja ajalehti ning kooliraamatuid, asutasid seltse. · Metskaptenid - erihariduseta laevakaptenid Eestis 18. Kronoloogiat: · 1802. TÜ taasavamine · 1739 - Eesti keelne piibel · 1765 - positiivne määrus · 1858 - Mahtra sõda · 1838 - Õpetatud Eesti Selts · 1766 - Esimene eestikeelne ajaleht (Hupel) · 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender · 1843 - uus eesti keele grammatika (Põ-E) · (1857-1861)1863. - ,,Kalevipoeg"
Raad kontrollis gilde ja tsunfte - kogu võimutäius autonoomses linnas kuulus reale. Rae otsusteks ja määrusteks olid bursprake ja willkürid?. Tartu raad on olnud ilmselt sama suur, aga selle liikmeskonna teame vähe. Vastavalt iga linna ja alevi sotsiaalsele koosseisule oli ka koosseis erinev. Linna kodanikkond oli organiseeritud gildidesse ja tsunfitidesse. Suurde gildi kuulumine oli märgiks kõrgest sotsiaalsest staatusest - preestrid, laevakaptenid, aga laias laastus suurkaupmeeste ühendus, sinna hulka võis olla loetud ka mõne suurkaupmehe lesk, aga enamasti mehed. Tallinnas kaks käsitööliste gildi: Ganuti gild, kus olid jõukamad ja Olavi gild, kus olid vaesemad kaupmehed. Nende kõrval olid olemas ka religioossed gildid, kuigi ka teiste gildide puhul oli oluline religioosne aspekt. Oli arvukalt usulisi gilde, nt Püha Usu gild, mille koosseis ei olnud sotsiaalselt ette määratud
annaabi.ee 
