hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehitusmaterjali, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi
Rituaali viisid läbi maagid. Umbes aastal 600 eKr tegutses usu-uuendaja Zarathustra, kes muutis religiooni. Tekkis mazdaism, mis põhines hea ja kurja võitlusel. Õigeid inimesi ootab paradiis, halbu põrgupiin. Lõpuks võidab hea kurjuse, surnud tõusevad hauast ja järgneb õnneajastu. 5.2 Foiniikia ja Iisrael.Foiniikia. Tänapäeva Süüria. Liibanoni ja Palestiina olid tuntud Kaanani ehk Purpurimaa nime all. Vihma sajab põlluharimiseks piisavalt. Seedrimetsadest saadi laevaehitusmaterjali. Foiniiklased olid kõige osavamad meresõitjad. Rajati linnriigid, mis sageli võõrvõimu all. Linnriiki ja selle sõjaväge juhtis kuningas. Vabad kodanikud said arvatavasti koosolekul riigi poliitikat mõjutada. Suurimaks saavutuseks tähestiku loomine umbes 1000 eKr. Tähestik koosnes 22 kaashäälikust. Iisrael. Kaanani lõunaosas elasid semiinid soost heebrealased ehk juutide esivanemad. Nende esiisa Aabraham olevat saabunud Mesopotaamiast. Hiljem sattus osa heebrealasi Egiptusesse,
Vahemere idaranniku alad - tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina - olid vanaajal tuntud Kaanani nime all. Akadi keeles tähendab see purpurimaad ja tuleb sellest, et sealsel rannikul elavaid tigusid kasutati toorainena purpuri valmistamisel. Purpurriie oli Kaanani peamisi eksportkaupu. Kaanan on suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Vihma sajab seal põlluharimiseks piisavalt ja Liibanoni seedrimetsad on läbi aegade pakkunud suurepärast laevaehitusmaterjali. Ka seedrit eksporditi. Tänu Kaanani asendile maa- ja mereteede ristumiskohas tekkisid kahe maailma vanima tsivilisatsioonipiirkonna vahel varakult ka tihedad kultuurikontaktid. Ühtlasi püüdis kumbki vägev naaber nii Egiptus kui ka Mesopotaamia piirkonda oma võimu alla saada. Kaanani riikide sõltumatus osutus seetõttu võimalikuks peamiselt vaid naabrite jõutasakaalu korral - siis võis ühelt riigilt teise vastu kaitset leida. Sellisel taustal arenes Kaananis peamiselt
annaabi.ee 
