Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu. Karu nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio. Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas. Soome mütoloogiat uuris ka 19. sajandil Lars Levi Laestadius. Suurimad uuringud tehti 19. sajandi jooksul, pannes kirja vana maaluulet ja folkloori. Elias Lönnrot koostas Soome rahvuseepose Kalevala. 2 Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks.
Norra Hans Nielsen Hauge (talupoja päritoluga kaupmehest rändjutlustaja, suri 1824): haugeaanide äratusliikumine. ,,Tõelisesse usku" pöördumise vajadus = uuestisündimine ja argipäeva tegudes väljenduv kristlus. Toetavad talupojad ja kodanlus (ka parlamendis) ja mõju nende mentaliteedile. Praktilis-sotsiaalne ,,elav kristlus" (nt karsklus, heategevus) Rootsi Nn ,,lugejad": Piibli iseseisev uurimine (1740-1830). Kirikuõpetajad Lars Levi Laestadius´e (suri 1861) laestaadlik äratusliikumine algas 1840. aastatel, levis kulutulena Lapimaal ehk Põhja- Rootsis -Norras ja Soomes (ka saamide hulgas). ,,Parandage ennast patust" ja usuline ekstaas ja karsklus. Põhjamaade suurim ärganute liikumine tänapäevalt (nt Põhja-Soomes) ja tegutseb evangeelse luterliku kiriku sees. Soome I suurem ärganute liikumine rahva hulgas 1770.aastatel (Ida-Soomes Savos). 19.sajandi alguses ärganud kirikuõpetajate fenomen (Lääne-Soomes Pohjanmaal)
Saamimaal kui Eestis. Positiivsete arengutena võib samast ajajärgust ära märkida esimeste koolide asutamise ning esimeste saamikeelsete raamatute trükkimise (1619 aabits ja lauluraamat). Pärast reformatsiooni kuni tänapäevani on Skandinaavia saamide asualal valitsevaks usundiks luterlus. Skandinaavia saamide seas on tänapäevani palju lestadiuse usulahu järgijaid. Lestadiusluse alusepanijaks oli saami päritolu kirikuõpetaja Lars Levi Laestadius (1800-1861). Vene õigeusk oli enne Oktoobrirevolutsiooni Koola poolsaarel kolta- ja koolasaamide n-ö ametlik usund, mõjutades tuntavamalt Petsamo kloostri mõjupiirkonnas elavaid koltasid. Tänapäeval on õigeusu järgijad peamiselt need koltasaamid, kes elavad Soomes ja Norras. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on misjonärid püüdnud Koola poolsaare saamide seas levitada nii õigeusku kui luterlust.
annaabi.ee 
