elarve (jaan-märts)Jaanuar Veebruar Märts Kokku Vajadus laenu järgi ainult nende 3 kuu algul 80,000 75,000 75,000 75,000 Kassas on jaanuari algul sularaha 235,600 270,800 311,200 817,600 Veebruaris laekub 1 600 rohkem j inekud -268,200 -269,200 -274,000 -811,400 Jaanuarikuu laenuvajaduse tingis -32,600 1,600 37,200 6,200 mingi probleem. Näha on, et laen arvel väljaminekud 5,000 5,000 lepingud üle ja asuda läbirääkimis us 27,600 - - 27,600 kuu lõpuks 75,000 75,000 75,000 75,000 kontol 1,600 37,200 38,800 Mai Juuni KOKKU
ja raha turult panka. Leebe rahapoliitika vastupidi, ostab väärtpabereid... 3) Välisriikide turgude intressimäärad – väliśinstrumentide hind peab saama samaväärseks kohaliku turuga. Kui turg on odav, siis saab siit osta ja mujal kallimalt maha müüa. 4) Reaalmajanduslikud tegurid – mõju reeglina pikemamõjuline. 5) Valitsuse fiskaalpoliitika – kui valitsus määrab ära ühiskondliku sektori laenuvajaduse, siis võib see avaldada mõju laenude kogunõudlusele. Kui on tegemist olulise eelarve defitsiidiga, siis võib valitsus kasutada selle katmiseks laenuraha. Sellega kaasneb raha väljavoolamine majandussektorist, millega tekib surve intressimääradele. 6) Ebakindlus finantskeskonnas – see tähendab riskide suurenemist ehk riskitaseme tõus, sellega kaasneb reaalintressimäära kasv, sest laenuandja nõuab suurema riski eest suuremat tasu
tuleb kohandada vastavalt turumajanduse nõuetele. Pankade tegevus muutus varasema spekulatiivse tegevuse asemel ettevaatlikumaks ja konservatiivsemaks tegevuseks. Hakatakse analüüsima riske, hakatakse nõudma laenutagatisi, uurima laenutaotlejate usaldusväärsust jne. Tänu uuenenenud tegevustele suurenevad pankade varad ning karmistunud krediidipoliitika piirab laenumahtusid. Laenutaotluste mõjul nõutakse majandusproekte, milles ettevõtted peavad põhjendama laenuvajaduse ning kirjeldama tegevusi, mis võimaldavad laenude tagasimakset. Pangakriisist võtsid õppust ka pankade kliendid, kes hakkavad panga valikul arvestama nende majandusnäitajaid ja see omakorda suurendas pankadevahelist konkurentsi. Stabiliseerimisperiood – algab 1993. a alguses ning peamiseks eesmärgiks on panganduskeskkonna ning rahandussüsteemi usaldusväärsuse tagamine ning stabiilsuse kindlustamine. Eesti pank otsustab jätkata 1992. aasta rahareformiga
annaabi.ee 
