Selline nõue on õigustatud peamiselt kahel põhjusel: 1. Üldise piisava likviidsusvaru hoidmine on oluline element kogu pangandussüsteemi likviidsuse turvalisuse tagamisel ning kindlustab usaldusväärsuse üldsuse ees. 1. Kuigi seda kasutatakse harva, on kohustusliku reservi nõuete muutmine heaks vahendiks raha poliitika rakendamisel. Eriti on see vajalik ülekuumenenud majandussituatsioonides, et piirata pankade laenutegevust ning seeläbi hoida kontrolli all majanduse liigne ülekuumenemine ning võimalik inflatsioonioht. Kohustusliku reservi suurendamine sunnib pankasid korrigeerima oma likviidsuspositsioone, mis tähendab laenuressursi suunamist likviidsuse tagamiseks. Eesti krediidiasutustes reguleerib kõige üldisemat likviidsust krediidiasutuste seadus, mis sätestab põhinõuetena: 1. Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajahetkel oleks
Eesti Pank korraldati ümber; tema peaülesandeks jäi krooni väärtuse hoidmine ja laenutegevuse üldine reguleerimine. Eesti kroon tuli käibele 1928. aasta 1. jaanuaril. Rahareformi tulemused 1920. aastate teisel poolel viidi 1924. aastal määratletud majanduspoliitiline suund ellu. 1928. aastal kehtima hakanud põhikirja kohaselt sai Eesti Pangast tolleaja mõistes moodne emissiooni-aktsiapank, mille ülesanded muutusid sarnasemaks kaasaegsete keskpankade omadega, st ka keskpanga laenutegevust piirati tunduvalt ja kauplemine keelati. Majanduse rahastamise ülesanne läks Pikalaenu Pangale. Eesti krooni ,,hinnaks" määrati 0,4032 grammi puhast kulda. Eesti Pank oli kohustatud müüma või ostma Eesti kroonide vastu kulla alusel olevat välisvaluutat. See tähendas Eesti krooni üleminekut kullavahetusstandardile. Ringluses olevate pangatähtede kaetus välisvaradega ei tohtinud langeda alla 40 protsendi jooksvate kohustuste summast. 1924
vakantsus ulatus kuni 25 protsendini. Huvi antud hoonete vastu ei toonud ka üürihinna langetamine, mis Arco Vara hindaja sõnul oli tihti turu arengut silmas pidades liiga hiline. Sellele vaatamata jõudis üürihindade stabiilsus kõikidesse Tallinna piirkondadesse ning 2012 I poolaastal oli üürihindade keskmine pakkushind juba mõnevõrra tõusutrendis. (Ibid.) Turule jõudnud stabiilsus soodustas ka pankade laenutegevust ning jooniselt 1 on 2012 aasta lõpust alates Eesti puhul näha juba üsna olulises mahus tehtud tehinguid. Sarnast, paranenud meelestatust Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) pankade hulgas näitas ka KPMG analüüs CEE Property Lending Barometer. Antud uuringust ilmnes, et pigem eelistasid pangad logistika ja tööstussektorile mõeldud kinnisvara ning Balti riikides on endiselt palju probleemset kinnisvara. Lisaks on
annaabi.ee 
