· Madalad tulumaksumäärad · Võimalus kasum riigist vabalt välja viia Oluline on kaasaegse tehnoloogia import otseinvesteeringute vormis, mis aitab otseselt kaasa tootluse kasvule ja loob aluse ekspordi loovate tootmisvõimaluste kasvuks. Tasakaalustatud majanduse areng ~5% aastas · Valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine · Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng · Valitsussektori konservatiivne laenutegevus · Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest. Avatud majandust mõjutavad: · Rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv · Suurriikide omavahelised suhted · Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide areng Olulised on ka kohalikud majanduspoliitilised otsused. Eesti omapära: · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem · Proportsionaalne tulumaks
jätkusuutliku majanduskasvu ning majanduse konkurentsivõime tõstmise. Tasakaalustatud majanduse areng baseerub järgmistel majanduspoliitilistel põhimõtetel: · valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine, · Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng, · valitsussektori kulutuste osa optimeerimine sisemajanduse koguproduktis, · valitsussektori konservatiivne laenutegevus, · privatiseerimise lõpuleviimine, · strukturaalsete reformide läbiviimine, · soodsa investeeringukliima tagamine. Kvantitatiivselt on püstitatud eesmärgiks saavutada aastaks 2003 majanduskasv 5,2%. Samas nähakse ette inflatsioonitempo alanemine 3,4%ni. See on saavutatav läbi Eesti toodete konkurentsivõime tõstmise ning tasakaalustatud valitsussektori eelarve. Eesti jooksevkonto defitsiit
juhtorganeiks täiskogu ja panga 10-liikmeline nõukogu, tegevjuhiks president ning täidesaatvaks organiks panga juhatus. [4] Välisrahareservide täiendamiseks võeti 1,35 mln. Inglise naela (27,6 mln. kr.) suurune välislaen, millest Eesti Pank sai miljon naela. Keskpangale anti üle ka riigikassa kulla- ja välisrahatagavarad. Panga põhikapitali suurendati (2,5 mln. kroonilt) viie mln. kroonini. Määratleti emissiooni mahud kattevara suhtes. Reglementeeriti keskpanga laenutegevus, korrastati laenuportfell. Panga vabastamiseks mittelikviidseks muutunud pikaajalistest laenudest, kanti need üle selleks asutatud Pikalaenu Panka. [4] 1928. a. läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati seaduslikuks maksevahendiks Eesti Panga pangatähena Eesti kroon, mis sisaldas 100 senti (1 sent võrdus endise margaga). Kroon võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1924. a. kehtestatud kullastandard (100/428 g) jäi muutmata, kuid see sai
kaasnevad nõuded ja tingimused. Ning nende kasutamise janpakkumise protseduuride väljatöötamine. Need on reeglina sisendinfoks IT osakonnale. Tootearendusenkordineerimine. Toodete kasutamise juhendmaterjalide koostamine. Panga töötajate koolitus uute tehnoloogiate ja toodete pakkumisel. Laenuarenduse osakond Tavaliselt ei tegele sellega pangantehnoloogianüksus, kunanlaenutegevus ühepanga põhi tegevusena on koondatud eraldi üksusesse seega võib laenutegevus hõlmata laenuarendust kuid spetsvaldkonnana võib olla ka eraldi yksus. Ülesanded- olemasolevate laenutoodete analüüs ja hindamine, nende arendamine,laenude protseduuride ja juhendite koostamine, laenude analüüsi metoodika täiustamine. Laenutöötajate koolitamine täiendøppes. EleKtrooniline pangandus see ka väga spetsiifiline, úlesanded - pangakaartide haldamine, pangaautomaadid.arvutipangandus, telefonipangandus. Rakendustarkvaranuuendamine ja arendamine,suhtlemine rahvusvaheliste
annaabi.ee 
