Riskid on väga suured laenud kipuvad "hapuks" minema ehk sa ei pruugi oma investeeringut korralikult tagasi saada. Puudub kindel tulevik, st kui laen saab tasutud ja saad oma raha tagasi, pead otsima uusi jahimaid ehk uusi investeerimisvõimalusi. Ühisrahastusplatvormil saab taotluse teha igaüks, kes on läbinud krediidikontrolli, mille viib läbi platvorm. Krediidikontrolliga vaadatakse muidugi maksehäirete olemasolu, kulude- tulude suhet jne. Selle kõige põhjal luuakse laenusoovijale krediidiskoor, näiteks võidakse hinnata laenusoovijaid skooridega A, B ja C. Isegi, kui laenutaotluste tegijad on läbinud kontrolli, ei tähenda see, et sa peaksid oma valvsuse kaotama ja investeerima igasse laenu. Ühisrahastusplatvormide kaudu investeerimisel või laenamisel peab arvestama järgmiste riskidega. Suurim võimalik risk on kaotada osa või isegi kogu investeeritud summa. Ühisrahastamise kaudu pakutavad projektid võivad olla väga spekulatiivsed, eriti alustavatel
määra, mille tõttu pangad piiravad oma laenuvõtmist ning laenupakkumise kasv pidurdub. Keskpank võib laenu andmisel rakendada ka tagatise nõuet ning vastavalt sellele diferentseerib ka diskonto määra. Pankade laenuvõimalused keskpangast ei ole sageli piiramatud, mitmetes riikides on kehtestatud vastavad kvoodid ( prantsuse, saksa keskpangad), USA föderaalsüsteem kasutab laenuvõtmise piiramiseks moraalse veenmise meetodit, mis seisneb selles, et laenusoovijale püütakse selgeks teha selle mõttetud. Andes kommertspankadele laenud, täidab keskpank rahapakkumise juhtimise kõrval ka nn viimase laenuandja funktsiooni. Selles rollis annab keskpank laenusid e likviidsuskrediiti pankadele, mis on sattunud likviidsusprobleemideta ega suuda täitsa hoiustajate nõudeid. Viimase laenuandja rolli nimetus tuleneb sellest, et likviidsuskriisi sattunud, keegi muu peale keskpanga laenu ei anna.
rahapakkumist vähendada, siis tõstab ta diskontomäära, mille tõttu pangad piiravad oma laenuvõtmist ning laenupakkumise kasv pidurdub. Keskpank võib laenuandmise rakendada ka tagatisenõuet ning vatavalt sellele differentseerib ka diskontomäära. Pankade laenuvõiimalused keskpangast ei ole sageli piiramatud, mitmetes riikides on kehtestatud vastaad kvoodid(Pr. Ja saksa KP). Usa föderaalreserv kasutab laenuvõtmise piiramiseks moraalse veenmise meetodit, mis seisneb selles, et laenusoovijale püütakse selgeks teha selle mõttetus. Andes kommertspankadele laenu täidab keskpank rahapakkumise juhtimise kõrval ka nn. viimase laenuandja funktsiooni. Selles rollis annab keskpank laenusid ehk likviidsuskrediiti pankdaele, mis on sattunud likviidsusprobleemide ette ega suuda täita hoiustajate nõudeid. Viimase laenuandja rolli nimetus tuleneb sellest, et likviidsuskriisi sattunud pankadele keegi muu peale keskpanga laenu ei anna. Eesti