6. Rahastamine eeldatava kasutaja poolt. Võib mõjutada eeldatavat kasutajat maksma osa müügihinnast juba ehitamise ajal: selline strateegia on tavaline eriti siis, kui hooned ehitatakse müügiks. Riiklik ehitus 7. Valitsuse fondid. Seda allikat võib kasutada kas otseselt valitsuse kompetentsis oleva ehituse (kaitseehitised) rahastamiseks või toetuste ja subsiidiumidena munitsipaalorganitele. 8. Laenud valitsuse fondidest. Tavaliselt saab neid kasutada madalama laenuprotsendiga kui vabaturu laene, kuid nad on piiratud nii kasutusotstarbelt kui mahult. 9. Aktsiate emissioon. Munitsipaalvõimud ja riigiametid võivad emiteerida aktsiaid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse ehituse rahastamisel. 10. Munitsipaalvõimude võlakirjad. Tegemist on soodsa moodusega, sest see seondub kindla kohustusega kasutada saadavaid vahendeid lühikese aja jooksul (3 - 5 aastat) vaid sihtotstarbel. Nende
6. Rahastamine eeldatava kasutaja poolt. Võib mõjutada eeldatavat kasutajat maksma osa müügihinnast juba ehitamise ajal: selline strateegia on tavaline eriti siis, kui hooned ehitatakse müügiks. Riiklik ehitus 7. Valitsuse fondid. Seda allikat võib kasutada kas otseselt valitsuse kompetentsis oleva ehituse (kaitseehitised) rahastamiseks või toetuste ja subsiidiumidena munitsipaalorganitele. 8. Laenud valitsuse fondidest. Tavaliselt saab neid kasutada madalama laenuprotsendiga kui vabaturu laene, kuid nad on piiratud nii kasutusotstarbelt kui mahult. 9. Aktsiate emissioon. Munitsipaalvõimud ja riigiametid võivad emiteerida aktsiaid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse ehituse rahastamisel. 10. Munitsipaalvõimude võlakirjad. Tegemist on soodsa moodusega, sest see seondub kindla kohustusega kasutada saadavaid vahendeid lühikese aja jooksul (3 - 5 aastat) vaid sihtotstarbel. Nende
Küsimusele, kas ühiskonna kogusääst ja koguinvesteering on võrdsed, vastavad majandusteooriad erinevalt. Klassikaline koolkond vastab sellele jaatavalt. Nad käsitlevad säästude ja laenuprotsendi suhet võrdelisena. Laenuprotsendi tõus stimuleerib rohkem säästma, kuna tõotab suuremat tulu tulevikus. Keynsistid seevastu seovad säästude suuruse jooksva tuluga ja eitavad säästude üksühest seost laenuprotsendiga. Investeeringud sõltuvad Keynesi arvates oodatavast nõudmisest. Neil tingimustel pole finantsturg võimeline tagama tasakaaluseisundit kogu majanduses. Turg pole alati võimeline kiiresti ja sünkroonselt koordineerima 35 omavahel sääste ja investeeringuid. Praktika on näidanud, et ettevõtete investeerimissoov ja majapidamiste säästmiskalduvuse vahe puudub seos
annaabi.ee 
