aasta veebruari lõpus 16,3 miljardi euroni, millest 90% moodustasid laenud ja 10% liisingud ja faktooringud. Laenuportfell on alates 2008. aastast kahanenud 10%. Portfelli struktuuri on muutnud laenusegmentide erinev amortisatsioon. Näiteks pikaajaliste eluasemelaenude osakaal on kasvanud just aeglase amortiseerumise tõttu, samal ajal on ettevõtete laenujääk laenude lühikese tähtaja tõttu kahanenud. Erandiks on kaubandus ja põllumajandus, kus laenuaktiivsus on kasvanud. Pankade laenuportfellis hõlmavad 57% laenujäägist kinnisvaraga seotud laenud, selle põhjuseks on nende laenude pikk tähtaeg ja aeglasem amortisatsioon. Kaudselt on pankade laenuportfell kinnisvaraga veelgi rohkem seotud hüpoteekide tõttu, seega on pangandussektori riskid tugevalt seotud kohaliku kinnisvara turuga. Ettevõtete laenumaksevõime on alates 2010. aastast paranenud majanduse elavnemise tõttu, mida on põhjustanud suurenenud välisnõudlus. Müük kasvas nii sisenõudlusele orienteeritud
· Kommertspankade poolne vähene huvitatus võlakirjaturu arendamise järele. Eestis on võlakirjaturul võimalik kinnise emissiooniga (paarkümmend miljonit) kaasata suurematel ja tugevamatel ettevõtetel isegi odavamat ja paindlikumalt finantseerimist kui kommertspankadest laenu võttes. Tihtipeale ei ole kommertspangad aga huvitatud headele klientidele (kinnise) emissiooni korraldamisest, sest suured ettevõtted panga laenuportfellis on omaette väärtus. Pankade poolt teenitav marginaal laenu pealt oleks tõenäoliselt suurem kui tulud võlakirjaemissiooni korraldamisest. Seetõttu soovides teatud tulubaasi mitte kaotada on kommertspangad passiivsed võlakirjaemissioonide korraldamisel. · Suurettevõtete teadlikkus võlakirjaemissioonide küsimisel on väike. Takistuseks võib olla ka emitentide ka suurem kartus avaliku huvi ees. Võlakirjainvestoritele tuleb tõestada
majapidamiste maksevõime paranemise kohta ollakse endiselt ettevaatlikud uute laenude väljastamisel. Ülemaailmse auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustiku KPMG poolt läbiviidud uuringust1 selgub, et kinnisvara on pankade jaoks viimastel aastatel üks mitteatraktiivsematest sektoritest, kuhu laene väljastada. Eelkõige on põhjuseks kommertspankade jätkuvad probleemid eraisikute laenuportfellis. Kinnisvaraturg on sõltuv globaalsest majanduskeskkonnast, finantssüsteemide stabiilsusest ning pangandussektori efektiivsest toimimisest, mistõttu on üha olulisem analüüsida antud sektorite vahelisi seoseid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on tuvastada mustrid Euroopa Liidu riikide kinnisvaraturu tsüklite, majandustsüklite ning laenuturu tsüklite vahel ning selgitada teguritevahelisi seoseid.
annaabi.ee 
