kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17 Ettevõttel lasub laenukohustus. Iga kuu 5.kuupäeval tasub ettevõte laenu põhiosa ja intressi annuiteetmaksena. Seisuga 31.12. koostatud bilansis kajastab ettevõte a. järgmisel aastal tasumisele kuuluva laenuosa b. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. ning intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest c. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. d. intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest Question 18 Immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla a. nende kaetavale väärtusele, juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest b
diskontolaenu tegel. hind (%), LTJ = LITJ*L , kus i - intressimäär LTJ - laenu tagatisjääk m - osaper. arv aastas LITJ - tagatisjäägi laenu intress DLH = L*EAR(%) , kus TK = LIT*L , kus DLH - diskontolaenu hind (EEK) TK - teenind.kulud LTS = L - DLH , kus LIT - teenind. laenu intress LTS - laenu tegel. suurus (intr. kohe) 3 võrds. laenuosa, graaf. 60 p. - 66600 kr. 30 p. - 33400 kr., kahjul. 4 WACC = wdkd (1-T) + wckc + weke, EVA = NOPAT KM (TK* k) NOPAT = EBIT*(1-T) MVA = TV (ATH*n) RPV NOPAT maksujärgne ärikasum EVA maj. lisaväärtus KM kapit. maksumus MVA lisand. turuväärtus TK tegevkapital TV turuväärtus k kapit
(Ilves 1999:346). Börsil kauplemisest oli saanud rahvuslik hasartmäng - karusell võttis pidevalt tuure üles ning keegi ei tahtnud sõidust ilma jääda (Vallikivi: 2007). Sellel ajal sai osta aktsiaid võlgu. See tähendas, et ostja maksis maaklerile ainult väikese osa aktsiate hinnast ning ülejäänud kaeti pangalaenuga (Ilves 1999:346). Tagatisnõuded olid väga väikesed, näiteks 100 dollarilise aktsia võis osta 5 dollarilise tagatisega. (Vallikivi: 2007) Ostjad pidid küll maksma laenuosa eest intresse, kuid aktsiate väärtuse kasvust piisas nende katteks. Kuna aktsiate hinnad jätkasid tõusu ei esitanud ka maaklerid ega pangad pretentsioone. Aktsiaid osteti spekulatiivselt (odavalt ostmise ja kallilt müümise printsiibil kasumi teenime), mis suurendas nende väärtust, aga inimesed ei mõelnud enam, miks aktsiahind tegelikult tõusis. 1927. aastal tõusis 25 tööstusaktsia keskmine väärtus 181-lt 245-le ja aasta pärast koguni 331-le punktile. Ehk siis 2 aastaga üle
7.2.1 Pikaajalised laenukohustused Pikaajaliste laenukohustuste arvestus korraldatakse võlausaldajate lõikes. Raamatupidamislausendid pikaajalise laenu korral: Pikaajalise laenu saamine D: Arvelduskonto K: Pikaajalised laenud Intressi kuludesse kandmine ja intressivõla arvelevõtmine D: Intressikulu - finantskulu K: Intressivõlg Intressivõla tasumine arvelduskontolt D: Intressivõlg K: Arvelduskonto Järgmisel majandusaastal tasumisele kuuluva pikaajalise laenuosa kajastamiseks koostatakse õiendi alusel lausend: D: Pikaajalised laenud K: Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 ANALÜÜTILINE ARVESTUS 8.1 Sünteetilised ja analüütilised kontod Kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahas, jaotamata neid koostisosadeks, nimetatakse sünteetilisteks. Arvestust niisuguste
annaabi.ee 
