kvalifitseeritud töökäte nappus. Kriisieelse ajaga võrreldes on töötuse määr praegu kõrgem, kuid see on suuresti tingitud inimeste aktiivsemast osalemisest tööturul. Kui praegu oleks tööjõus osalemine kriisieelsel tasemel, jääks töötuse määr 8% asemel 4,6% juurde. Jõudsalt on kahanenud ka töötute arv ühe vaba töökoha kohta. Eesti majanduse tasakaalu näitajad on kriisieelse ajaga võrreldes paranenud, näiteks jooksevkonto puudujääk on väiksem, laenukasv aeglasem ja võlakoormuse tase madalam. Kiire tööjõukulu kasv võib aga ohustada edasist kestlikku majandusarengut, sest ettevõtete seisukohalt võib kiire sisendihinna kasv tähendada kasumimarginaalide vähenemist. Sellise olukorra kestmine vähendab kasumiootusi ja muudab ettevõtted investeerimisotsuseid tehes ettevaatlikumaks. Alampalk 2013. aasta jaanuarist tõusis alampalk möödunud aasta 290 eurolt 320 euroni ning tunnipalk 1,8 eurolt 1,9 euroni
mõistes ülimadal riigivõlg, mis moodustab praegu veidi üle kolme protsendi SKPst( võrdlusesks: erasektori võlg kokku on 110 protsenti SKPst, millest poole võib kanda ettevõtete ja poole eraisikute komtosse). GILD Bankersi jihi Rain Tamme hinnangul ei pelga välisinvestorid seda, kui riigieelarve läheb miinusesse, eeldusel, et riik investeerib arukalt. (Sealsamas) Üks tundmatu on ka see, millal algab majapidamiste investeeringute uus kasvutsükkel. Praegu on elavnenud säästmine ja laenukasv piidurdunud. Järgmisel aastal võib oodata, et eraisikud muutuvad veelgi ettevaatlikumaks. Kui nad aga on sunnitud oma säästusid vähendama, siis seda juba olemasolevate laenude teenindamiseks. (Sealsamas 205) Kokkuvõttes võiksid järgmise aasta investeeringud anda majandusele üldiselts soodsa võimenduse. Välisinvestorid annavd raskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse areneda ning tõstavad pikas perspertiivis firmade konkurentsivõimet, sest neil on suurem kogemus
Laenuturgu iseloomustavaks teguriks on valitud majapidamiste võla suhe sissetulekusse. Selleks on kasutatud majapidamistele väljastatud laenude mahtusid ning majapidamiste sissetulekut, mille põhjal on leitud suhtarv. Antud suhtarv näitab iga riigi kohta finantsvõimenduse kasutamist. Riikidevaheliste sarnasuste ja erinevuste selgitamiseks on kasutatud maksehäirete dünaamikat. Kui teatud riikides esines kinnisvaraturul anomaaliaid, siis eeldatakse, et riigis oli ka kõrgem laenukasv ning kriisijärgsel perioodil suurenes rahvastiku osa, kes koges maksehäireid laenude tagasimaksmisel. Riikidevaheliste mustrite hindamiseks on antud magistritöös parimaks rakendatavaks meetodiks mitmemõõtmelise statistika üks alammeetod – klasteranalüüs. Antud meetodit kasutatakse nii objektide kui tunnuste grupeerimiseks nende omavahelise sarnasuse alusel ning meetodi eesmärgiks on leida teatud tunnuste alusel sarnaselt käituvad objektide grupid ehk klastrid
annaabi.ee 
