Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast. Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati Eestis ametlike maksevahenditena: Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude rahatähti, Saksa riigimarkasid, okupeeritus territooriumide tarvis Saksamaal välja antud Ida- Laenukassa rublasid ja markasid ning lisaks ka Soome markasid. 5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992 2.1. Eesti mark Ehkki Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24. veebruaril 1918, oli Eesti territoorium okupeeritud saksa vägede poolt kuni 11. novembrini 1918, mil Saksamaa kapituleerus. 17. novembril jättis Ajutine Valitsus jõusse Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks
emissiooni ligi kahekordse suurendamisega. Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast oktoobripööret andsid bolsevikud raha funktsiooni veel mitmesugustele võlakohustustele, laenutähtede kupongidele ja obligatsioonidele. Rubla väärtus langes järsult. Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal jäid Vene ja Nõukogude rahatähed Eestis kehtima, kuid lisaks lasti käibele Saksa riigimargad ja Ida-Laenukassa rublad ja margad. Eesti Vabariigi ajutiste administratiivseadustega jäid kõik need rahad kehtima. Detsembri keskpaigaks andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutati ka Soome mark Eesti vabariigi piirides seaduslikuks maksevahendiks. Rahvas pidas kõige väärtuslikumaks tsaarirublasid. Vabadussõja alguses Punaarmee hõivatud Eesti territooriumil kehtestati vääringuks Nõukogude Venemaal käibinud
Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis, Norras, Rootisis mujal. Eestis algab dateeritud panganduse ajalugu 2. oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides. 1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus. 1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud. Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine. Eestis tegutses ka mitme tähtsa Venemaa panga osakondasid.
annaabi.ee 
