Ja selles probleem seisnebki. Seda problemaatikat käsitletakse teadvuse teaduses eraldi teemana, mida nimetatakse teadvuse ajaks ja ruumiks ehk teadvuse aegruumiks. Teadvuselamus on ajas pidev. Kuid ajus olevad neuronid laenglevad ajas perioodiliselt ja seega esinevad tuntud ajulained. On selge, et aju töötab ja on teadvusel parajasti siis, kui neuronipopulatsioonid on aktiivsed. Kui aga neuronid ei laengle üldse, siis võib tekkida inimesel ajusurm ( teadvusetus ). Teadvuselamus on ajas pidev, kuid samas ajus esinevad ainult perioodilised nauronite aktiivsuste võnkumised. See võib viidata asjaolule, et neuronid laenglevad ajas tõesti perioodiliselt, kuid aega, mil neuronite laenglemist ei toimu, ei teadvustata. Teadvuselamus tekib ainult laenglemiste perioodidel. Niimoodi sulanduvad kokku perioodid, mil toimuvad laenglemised,
Ja selles probleem seisnebki. Seda problemaatikat käsitletakse teadvuse teaduses eraldi teemana, mida nimetatakse teadvuse ajaks ja ruumiks ehk teadvuse aegruumiks. Teadvuselamus on ajas pidev. Kuid ajus olevad neuronid laenglevad ajas perioodiliselt ja seega esinevad tuntud ajulained. On selge, et aju töötab ja on teadvusel parajasti siis, kui neuronipopulatsioonid on aktiivsed. Kui aga neuronid ei laengle üldse, siis võib tekkida inimesel ajusurm ( teadvusetus ). Teadvuselamus on ajas pidev, kuid samas ajus esinevad ainult perioodilised nauronite aktiivsuste võnkumised. See võib viidata asjaolule, et neuronid laenglevad ajas tõesti perioodiliselt, kuid aega, mil neuronite laenglemist ei toimu, ei teadvustata. Teadvuselamus tekib ainult laenglemiste perioodidel. Niimoodi sulanduvad kokku perioodid, mil toimuvad laenglemised,
88 muutuvad sõltumatuteks neid tekitatud laengutest. Need, keda me nimetame vaimudeks või hinge- deks, ongi tegelikult oma olemuselt sellised olendid või inimesed, kes eksisteerivad mateeria väljana. Nad elavad ,,crisostelis" - sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Inimese bioloogilise või kliinilise surma ajal eralduvad ajust elektriväljad, sest närvikoe rakud enam ei laengle ( nende aktiivsus on kahanenud või üldse lakanud ) ja see tähendab suuri muutusi neuronite populatsioonide ümbritsevas ruumis olevatele elektriväljadele. Muutuvad elektriväljad on võimelised eksisteerima sõltumatult nende tekitatud laengutest. Niimoodi inimene eksisteeribki nüüd elektriväljana. Ta ei oma enam füüsilist aju. Inimese eksisteerimise võimalikkusest ilma füüsilise kehata ehk elektromagnetväljana oli pikemat juttu juba eespool.
annaabi.ee 
