Eestit 7 abikomiteed. Peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt. (pildil Jakob Hurt) 1883. aastal tekkinud lõhe Aleksandrikooli liikumises tekkis 1883. aastal lõhe, kui Johann Köler soovis võtta Aleksandrikooli Peakomiteelt 20 00030 000 rubla laenu Krimmis sotetud mõisa tasumiseks. Peakomitee president Jakob Hurt keeldus raha laenamast, kuna kartis, et Köleri kätte antud raha enam tagasi ei saa. Köleri pooldajad korraldasid seepeale Jakob Hurda tagandamise ja Köleri presidendiks valimise. Hurt keeldus aga presidendi kohalt lahkumast ning pöördus kaebusega Liivimaa kuberneri poole. Tüli lõppes sellega, et valitsus võttis Aleksandrikooli jaoks kogutud rahad (enam kui 104 000 rubla) enda hoole alla, peakomitee ja abikomiteed aga saadeti laiali. Allikad: · http://et
ülestunnistuse: ,,Allakirjutanu tunnistab käesolevas, et on varastanud 15 000 franki krahv Escalopier'i laualaekast, mille on avanud valevõtmega," 8 ja varustada selle nime ja kuupäevaga ning viskas teenri majast välja. Viimane suri aasta pärast juhtumit ning krahv oli veendunud, et oma südametunnistuse piinade kätte. Röövitud raha pakkus Escalopier Houdninile, väites, et kellassepp ei saa ju ometi keelduda laenamast summat, mis on tagasi saadud vaid tänu tema nutikusele. Viimane nõustuski ning asus viivitamatult tegutsema, laskes Palais Royalile ehitada väikese, kahesaja kohalise teatri, kus etendusi anda. See oli ühe näitleja illusionisti ja konferansjee estraaditeater. Oma nimele lisas ta naise perekonnanime ning sai tuntuks 8 Mäkela (1994:23) 22 Robert-Houdini nime all
noorusromaanid ning elas kaasa Lehtse maja sisseseadmisele. Ega ta kirjutamistki lõpetanud: mälestusteos "Peotäis tolmu" ei jõudnudki enam kirjaniku eluajal ilmuda. 1990. aastal olid Kupra kirjastuse tiraazid nii suured, et Kaugverist sai enne surma veel tõsiselt rikas mees. "Mul on kohe päris õudne mõelda, kui palju mul raha on," öelnud ta asjade käigu üle imestades tütrele. Raimond ei suutnud keelduda kolleegidele laenamast ka neile, kel vana võlg tasumata. JÕUKUS OLI ÕIGUPOOLEST saabunud juba 80ndate algupoolel, kui Kaugver igal aastal bestselleri avaldas. Naljatades olevat ta siis armastanud öelda, et soovib oma abikaasale muretu vanaduspõlve kindlustada. Paraku ei antud sel soovil täituda. Läbinisti optimistlik oli Kaugver ka haiglas oma viimast võitlust pidades. Meditsiini mõnevõrra tundva inimesena ei olnud tal oma leukeemia suhtes mingeid illusioone
annaabi.ee 
