http://www.eetika.ee/189581 Laenudele tuginev ühiskond- vasta eetikakeskuse lehel olevatele küsimustele 1. Mida saaksid laenuandjad riskide maandamiseks ette võtta? Kas nad peaksid seda tegema? Laenuandjad peaksid soodsate tingimuste kõrval välja tooma ka riskid, mis laenajat tabada võivad, sest laenu võtja võib teha laenuotsuseid rutakalt, kaalumata läbi ohud mis sellega kaasneda võivad. Samas aga summutaks see võimalust firmadel kliente ehk laenajaid leida.Laenuandjad ei peaks seda tegema, sest see oleks neile kahjulik, küll aga võiksid. 2. Kas ettevõte peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede pärast, kui ta ise oma klientidega suheldes on aus, ei varja olulist ega riku ühtki seadust?
tüübi järgi, otstarbe järgi · tarbimislaen (tarbimiseks, summa tavaliselt piiratud ja tagasimaksmise tähtaeg lühike) · hüpoteeklaen (kinnisvara tagatisel, laenusummad suuremad ja tagasimaksegraafik pikem, intress madalam) · arvelduslaen (ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katmiseks, määratakse, kui suures ulatuses võib klient arvelduskontoga miinusesse minna) · sündikaatlaen (mitu laenajat, summad nii suured, et üks pank ei taha riski võtta) · riiklik õppelaen (hariduse omandamiseks, maksimumsumma määrab riik, tagatiseks käendused või kinnisvara) · õppemaksulaen (erakõrgkoolide ja avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastele) Pensionifondid · kogumispension (2% brutopalgast + 4% riigilt, kindlustab pensioniks 40% viimasest palgast) · vabatahtlik kogumispension (vabalt valitud summa, kuni 15% brutopalgast maksuvabalt,
vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%). Hüpoteeklaen antakse kinnisvara tagatisel , laenusummad on suuremad, tagasimakse graafik pikem, ka intress on tavaliselt madalam (10- 20%). Arvelduslaen võimaldab kliendi kontol jääda ajutiselt miinustesse, seda laenu ei anta rohkem kui kuupalga ulatuses, intress olenevalt pangast. Sündikaatlaenu ei saa teha ükski eraisik, peab olema mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine (eelkõige pikemaajaline ja sihipärane paigutamine, et saada majanduslikku tulu). Nõudlus on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama kui kõrgema hinna eest. Hinda mõjutavad
siis võib korralikest noortest vaid unistada. Noored ja kindlasti ka paljud täiskasvanud võtavad mõtlematult laenu alkoholi manustamise eesmärgil. Vansasõna ütleb: ,,Kes viina himustab, see võlga armastab." Väga paljud laenavad joomiseks raha, lubades see tagasi maksta esimesel võimalusel. Palju on olnud juhtumeid, kus laenatakse, et mitte kunagi enam tagasi maksta. Sellest tulenevadki probleemid, kuna iga laebaja tahab ju oma raha tagasi, kuid seda raha mitte saades hakatakse laenajat kimbutama võib olla isegi peksma. Sealt hakkavadki pihta joodikute rahaprobleemid ning isegi tülid peredega. Sageli võidakse alkoholist agressiivseks muutuda. Friedebert Tuglase novellis ,, Popi ja Huhuu" on seda eriti hästi kirjeldatud. Huhuu oli ahvipärdik, kes tahtis proovida uusi asju ning hakkas purjutama, ise seda mitte teades. Ta hakkas laamendama ja prassima ning koerake Popi pidi selle all kannatama.
enamasti käendus. Hüpoteeklaen Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma.
järgi, järgmine hommik kõik teadsid sellest, ka Anni, kes palus Jaani emal Jaanile öelda,et too enam need poistega ei suhtleks.Siiski oli Jaan purjus peaga lubanud enda laka all hoida varastatud kraami, ja sai selle eest 3 rubla, mida ta hommikul kahetses ja tahtis kohe tagasi viia, rääkis emale kui ema ütles et võiks raha siiski kasutada, kuna kõik loomad juba maha müüdud ja Jaanile pole tööd(oli pere ainuke ülalpidaja), Jaan tahtis siiski raha tagasi viia kui ei teadnud kust laenajat leida. Mõned päevad hiljem tahtis Jaan raha tagasi anda kui talt ei võetud seda vastu.. Muidu ausale Jaanile on külas tuntud kui laaberdajad Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku toonud kurja kaela ja peitnud tema laka alla(said Jaani nõusse kuna jootsid ta täis kõrtsis ja lubasid igavest sõprust) varastatud kraami(toitu,riideid jpm.) Kuigi jaan kaine peaga kahetses lubadust Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Juku varastatud kraami enda laka all hoida,
ning tagatisena piisab enamasti käendus. Hüpoteeklaen Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Kohustuslikud Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, reservid mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul,
enamasti käendus. Hüpoteeklaen Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma.
kasutada mingi piiravaid seadmeid Soovitused - soovitusliku iseloomuga, kuid nende mittejärgimine võib kaasa tuua karmimate regulatsioonivahendite väljatöötamise. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud (õigusnorme on rikutud aga vastutusele veel ei võeta) Hädakaitse - (kui teid või lähedast rünnatakse ja te kaitsete teda (samuti vara kaitsmiseks) ründe tõrjumine ÜLETAMATA HÄDAKAITSE PIIRE tuletikkude laenajat ei või maha lasta) Hädaseisund - Kui isik tekitab kolmandale isikule kahju mis on ärahoitavast kahjust väiksem. (maja põledes, lõhud kolmanda isiku maja akna, et saada tulekustuti või lapsele otsasõidu ärahoidmiseks sõidad üle kellegi lillepeenra) Kurjategija kinnipidamine Kuritegude matkimine kehtib ainult maakohtu loal. Kohustuste kollisioon kui on vaja koraga täita mitu erinevat kohtustus (korraga ei saa mitu ül täita)
annaabi.ee 
