Aluskord – meil moodustavad aluskorra peamiselt moondekivimid, väiksemal määral ka tardkivimid. Aluskorra kivimite pealispind madaldub Eestis ühtlaselt põhja-lõunasuunaliselt (Eesti monoklinaal). (Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladest...
kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivituha keskkonnamõjud on aastakümnetega suurenenud. Poolkoksimäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ohustavad keskkonda mitmel eri moel. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kõige olulisem on veereostus, eriti Kohtla-Järvel, kus ladestute nõrgvesi seguneb linna ja tööstusterritooriumi sademeveega, mis reostatud vee koguse suureks paisutab. Vaid osa sellest käideldakse ja suunatakse puhastamisele. Põlevkivituha kasutamine: - Põhiliselt on põlevkivituhast püütud toota ehitusmaterjale. Põlevkivituhal on sideaine omadused, kuid need pole täiuslikud. Tuhk sisaldab liiga palju vaba kaltsiumoksiidi, mistõttu on tarvis teda sideainena kasutamiseks töödelda. Põlevkivituhk-portlandtsement
kõige tõenäolisemaid hüpoteese massilise dinosauruste väljasuremise põhjuste kohta. 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria Maa ja asteroidi kokkupõrke teooria on teadusmaailmas üldtunnustatud hüpotees Mesosikumi lõpetava massilise väljasuremise kohta. Selle teooria pakkusid välja paarkümmend aastat tagasi geoloog Walter Alvarez, tema isa, füüsik Luis Alvarez ja veel kaks teadlast, kes uurisid Kriidi ja Paleogeeni ladestute vahelist piirkihti. On leitud, et see sisaldab ebaharilikult suurt kogust iriidiumi, mis ületab iriidiumi normaalkogust 30 korda. Kuna kosmilised objektid nagu meteoriidid ja komeedid on väga iriidiumirikkad, pakkusid teadlased, et iriidium oli toodud Maale mingisuguse kosmilise objektiga. Asteroidi hüpoteesi eelduseks oli meteoriidi kraatri kujunemise aja kokkulangevus Kriidi ajastu lõpuga (umbes 65 mln aastat tagasi).
5-10 miljoni aasta jooksul ning olid ka Hilis-Permi domineerivaks grupiks. Terapsiidid näisid esindavat täiesti uut loomatüüpi - nii arenenut, et oli võimeline nii kiireks arenguks. Kuigi on mugav väita, et terapsiidid põhjustasid pelycosauruste ülemaailmse väljasuremise, on terapsiidide fossiilide esindatus üle küllaltki pika geoloogilise aja intervalli piisavalt täielik näitamaks sellist asjade käiku ainult Lõuna- Aafrikas. Endise Nõukogude liidu idaosa ladestute Permi terapsiidide fauna sisaldab perekondasid, mida Lõuna-Aafrikas ei ole leitud, mis tõestab, et Hilis-Permi maailma asustas suur arv erinevaid terapsiidide perekondi. Kahjuks on Permi therapsiidide fossiilide esindatus mujal maailmas üpriski kehv. Massiline väljasuremine Permis 12 Paleosoikum lõppes väljasuremislainega, mis on arvatavasti Maa ajaloo suurim. See
annaabi.ee 
