tühised ka väiksema vahemaa korral. Läbiva liinirajatise keeld *Rajatava prügila maa-alale ei tohi jääda läbitavaid vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid. Ladestamine *Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist, eriti võimaliku varisemise vastu. *Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. *Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900 kg/m³. Prügilad *Pääsküla prügila- Pääsküla prügila rajati 1972; prügila pindala on 30 ha; suhteline kõrgus umbes 30 m; ladestatud jäätmete kogus umbes 4 mln tonni. *Tallinna prügila -pindala 67 ha; projekti kogumaksumus kuni sulgemiseni on ca 900 miljonit krooni; teeninduspiirkonnas elab kuni 500 000 elanikku ;teenindab Tallinna linna ja ümberkaudseid valdu.
keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral. Läbiva liinirajatise keeld - rajatava prügila maa-alale ei tohi jääda läbitavaid vee-, kanalistasiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid. Ladestamine - Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist eriti võimaliku varisemise vastu. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakase mahumassini vähemalt 900kg/m^3 Prügilad Pääsküla prügila- pääsküla prügila rajati 1972; prügile pindala on 30 ha, suhteline kõrgus on umbes 30m ja ladestatud jäätmete kogus umbes 4miljonit tonni. Tallinna prügila - Pindala on 67ha, projekti kogumaksumus kuni sulgemiseni on ca 900miljonit krooni, teeninduspiirkonnas elab ligi 500 000 elanikku,
Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Eesti elanikkonnast ligikaudu 70 % elab linnades. Seega on ka jäätmete teke kui inimtegevuse tulemus ja sellega kaasnevad küsimused kõige teravamad tihedasti asustatud ja tootmisega seonduvatel aladel (Tallinn, Kirde-Eesti). Tallinna linnast ja osaliselt Harjumaalt kogutud erinevat liiki jäätmed ladestatakse peatselt ammenduvasse Pääsküla prügilasse või inertsete jäätmete (peamiselt ehitusprahi) ladestuspaika Koplis endise Keraamikatehase savikarjääri. Hinnangute kohaselt on rohkem kui 20 aasta jooksul Pääsküla prügilasse ladestatud kuni 15 milj. m3 eriliigilisi jäätmeid. See suur jäätmehunnik kihi paksusega kuni 25 m katab 30 ha suuruse maaala. Prügila keskkonnakaitselistest rajatistest väärib märkimist Baltimaade ainus 1995. aastal rajatud prügilagaasi kogumissüsteem. Gaasi kasutatakse kahe lähedalasuva keskküttekattamaja gaasiga varustamiseks
annaabi.ee 
