hulgas evolutsioon, organismide bioloogia ja bioloogiline mitmekesisus. (Charles...) 6 2. MEREREIS BEAGLE’IL Reis Beagle'il algas Plymouthi sadamast ja kestis kokku viis aastat (27. detsember 1831 – 2. oktoober 1836). Kaks kolmandikku ajast veetis Darwin kuival maal sooritades geoloogilisi uuringuid ja botaanilist kollektsioneerimist. Ta pööras tähelepanu geoloogiliste ladestiste, fossiilide ja elusorganismide mitmekesisusele ning kogus seejuures suure hulga elusorganismide, kellest mitmed olid teadusele enne tundmatud, näidiskollektsiooni. Reisil peetud vahepeatustel saatis Darwin kogutud näidised (koos kirjeldustega) posti teel Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale, mis sisaldasid koopiaid ta päevikust selgituseks, mida ta oli leidnud. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. (Charles...)
stromatoliidid, mis ilmselt on vanimad jäljed mikroobidest. Mikrobioloogia I 2017 Vanimad fossiilsed bakterid – paleontoloogia. Lääne-Austraaliast (Apex chert) ja Lõuna-Aafrikast on stromatoliitidest leitud 3.5 miljardit a vanu fossiile, mis on sarnased mõnedele tänapäevastele niitjatele (niidikujulistele) bakteritele (vaata pilti!). Stromatoliidid on mikroobidest koosnevate ladestiste (mattide; ingl keeles microbial mats) kivistised. Kivimites, mis on nooremad kui 2 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem. Prokarüoodid on ainsad elusolendid Mikrobioloogia I 2017 3.5 miljardit aastat tagasi Esimesed fossiilsed jäänused mikroobidest: kas tsüanobakterid või rohelised bakterid? Või hoopis mineraalsed moodustised?
5. Rakuväliste valkude kleepumine raku välispinnale. Rakusisesed valgud uuenevad pidevalt ja püsivad seetõttu heas seisundis. Rakuvälised valgud uuenevad pikkamööda või ei uuene üldse ning alluvad keemilistele reaktsioonidele. Nii näiteks võivad veresoonte seintele kogunevatest valkudest tekkida ühendid, mille tõttu soonesein jäigastub. Tulemus on kõrgenenud vererõhk. 6. Rakuvälised jääkained. Näiteks amüloidid põhjustavad ladestiste kogunemist ajus Alzheimeri tõve põdejatel toimub see protsess nii kiiresti, et patsient ei suuda töödelda infot. 7. Rakusisesed jääkained. Rakud suudavad purustada suuri molekule, ent aeg-ajalt tekib neis molekule, mida rakk ise pole võimeline hävitama. Ehkki seda juhtub harva, kogunevad jääkained ajapikku raku lüsosoomi, mis toimib jäätmekäitluskeskusena. Lõpuks hakkavad need häirima raku normaalset tööd. See probleem puudutab just rakke, mis ei uuene
............................... 54 2 ELU TEKE MAAL Elu omadused 1. Biokeemilised reaktsioonid (metabolism- aine ja energia vahetus) 2. Väliskeskkonnast eraldatud ,,keha" olemasolu 3. Paljunemine 4. Omaduste edasiandmine DNA ja RNA vahendusel 5. Suhtlemine väliskeskkonnaga 6. Arenemine (evolutsioon) Vanimad bakterite kivistised prekambriumist (3,5 mld aastat tagasi). Stromatoliit- mikroobidest koosnevate ladestiste kivistised. Kasvavad üliaeglaselt- kõrguse järgi saab ennustada vanust. Tsüanobakterid- esimesed hapnikutootjad. 1,7 mld aastat tagasi- esimesed eukarüoodid. Elu algus Maal Arenes elutust materjalist. Elu tekke alguses ei olnud hapnikku. Ürgne atmosfäär oli redutseeriv- soodustas biomolekulide sünteesi. Väga vähe hapnikku, redutseerivad tingimused, CH4, CO2, N2, NH3, kõrge temperatuur. 1. Orgaaniliste molekulide abiootiline süntees 2
annaabi.ee 
