· Ravimid, kraadiklaasid, patareid · Värvid, lakid,liimid · Kasutatud õlid Äraviskamine: · Tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumis selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Prügila: · On jäätmekäitluskoht, kus jäätmedladestatakse maa peale või maa alla. · Sõltuvalt ladestavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad : - ohtlike jäätmete prügilateks - tavajäätmeteprügilateks - püsijäätmeteprügilateks
Nemad teavad, et jäätmeid on võimalik enda kasuks ära kasutada ning selline teguviis on nende puhul tavaline. Inimeste teadmatus jäätmetega seotud probleemidest on tegelikult väga suur. Olukord Eestis on Euroopa riikidest üks kehvemaid. Võrreldes aastaid 2001 ja 2006, on olmejäätmete maht kasvanud peaaegu kuuskümmend protsenti, mis on väga suur näitaja. Positiivne on aga see, et pidevalt on kasvanud ka liigiti kogutud jäätmete osakaal, mis tähendab prügilasse ladestavate jäätmete vähenemist. Negatiivne on aga see, et inimesed ei sorteeri oma jäätmeid siiski nii nagu peab. Kõik jäätmed, mis on liigiti segunenud, kaotavad võimaluse ümbertöötlemisele. Ajalehti kokkupanduna toidujäätmetega ei ole võimalik hiljem ümbertöötlemisse suunata, vaid selline segu läheb prügilatesse ladestamisele ning jäätmemäed muudkui kasvavad. Prügimägede suurenemises ei saa süüdistada ainult tarbijaid, vaid suuresti on see hoopiski tootjate süü
mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas. · Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest saadud toodete tarvis. · Multifunktsionaalsete jäätmekäitluskeskuste arendamine. Biolagunevate jäätmete käitlemise positiivsed küljed · Biolagunevate jäätmete käitlemine aitab vähendada prügilatesse ladestavate jäätmete kogust; · Prügilatest eraldub õhku vähem kasvuhoonegaase, mis on keskkonnale kahjulikud (neist ohtlikum on CH4), sellest tulenevalt väheneb prügilatest leviv hais; · Orgaanilise aine vaesed prügilad stabiliseeruvad kiiremini; · Vähem on prügilale iseloomulikke häiringuid: linde, närilisi, putukaid; · Prügilates tekib vähem mürgist nõrgvett, mis võib reostada pinnast ja põhjavett; · Prügilates on lihtsam teha järelhooldustöid;
Puhas keskkond (keskkond, tervis ja elu kvaliteet). Säästlik (jätkusuutlik) areng (loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine). Kliima soojenemise leevendamine ja õhu kvaliteet. Keskkonnakorraldus. Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Jäätmetekke vähendamine (ladestavate jäätmete –30%), jäätmete ohtlikkuse vähendamine; Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, saavutada hea seisund; Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, saavutada hea seisund; Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine; Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnasõbralik mulla kasutamine, kaitsealade pindala suurendamine; Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine,
· Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks; · Jäätmete biokäitlus, nt kompostimine, stabiliseerimine, anaeroobne käitlus · Jäätmete põletamine ning soojusenergia tootmine; · Kasutuskõlbmatute jäätmete ladestamine Jäätmekäitluseelistused: · Ei eksisteeri ühe ja ainsat parimat käitlusviisi · Vastuolud käitlusmeetodite vahel · Alati unikaalne · Üldine eesmärk- vähendada jäätmeteket ja prügilasse ladestavate sorteerimata jäätmete hulka · Prügila- viimane ja kõige kallim jäätmekäitlusviis jäätmetekitajale Jäätmekäitluse õiguslikud alused: · EL õigusaktid · Eesti õigusaktid · KOV õigusaktid · Arengukavad ja planeeringud Vastutus jäätmekäitluse eest: · Vabariigi valitsus töötab välja ja viib ellu vastavat majanduspoliitika · Keskkonnaministeerium juhendab ja koordineerib valdade, linnade ja maakondade tegevust
annaabi.ee 
