07.2009 seisuga asuvad vanapaberi konteinerid Supilinnas, Tammelinnas (2), Maarjamõisa linnaosas, Karlovas (2), Raadi-Kruusamäe linnaosas ja Ihastes (2). Riiklik jäätmestatistika näitab, et kokku kogutud vanapaberi hulk on aastast-aastasse suurenenud 2007. aastal segaolmejäätmete hulgas 6500 t paberi- ja papijäätmeid. Üle 10 korteriga majadel ja ettevõtetel, kus tekib üle 25 kg vanapaberit nädalas, on kohustus omada vanapaberikonteinerit. Seega on vähenenud segaolmejäätmetega ladestava paberi - ja papijäätmete kogus veelgi. 2.5 Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes jääb üle peamiselt vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid. 8
abinõudega seotud kulud. 2) vastutus suurema ohu allikaga tekit kahju eest: kahju põhjust korral eriti ohtlikule asjale/tegevusele isel ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest ohu allikat valits isik. Suurem ohu allikas = kui selle olemuse juures võib isegi asjatundja hoolsuse juures tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. 3) ohtliku ehitise või asja omaniku vastutus: ehitise omanik vastutab ses toodetava/ladestava/edastava energia või ainete tõttu lähtuva ohu tagajärjel tekkiva kahju eest. Kahju vastutus ei kehti, kui ehitis või asi oli nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud. Aga kkvastutuse seaduse eelnõu Eestis: Kkkahju on: liigile või elupaigale (biol mitmekesisusele) tekit kahju, pinna ja põhjaveele tekit kahju, pinnasele tekit kahju. Kkkahju oht on piisav tõenäosus, et lähitulevikus tekib kkkahju. Kk
Järelinjektsioon 2 korda. o eelnevate krohviproovide spektraalanalüüsi tulemuste põhjal, kui identifitseeriti veeslahustuvad faasinihkega soolad, teha seinte krohvsaneerimine saneerkrohvi süsteemiga, vastavalt WTA-andmelehele 2-9-04/D, min. 2 cm paksuselt. Tegemist on suure poorsusega ( mahuprotsent > 40 %) ja väikse veeimavusega (≤ 5 mm) müüritise veeslahustuvaid sooli endas ladestava krohviseguga. o kui krohviproovide analüüsid ei tuvastanud veeslahustuvaid sooli, teha seinte krohvimine traditsioonilise märgmeetodil ( mitte kuivmeetodil ) kustutatud lubjakrohviga (lubi-liiv vahekorras 1/1). Lubjakrohviga krohvimisel on eriti oluline seinte tasakaaluniiskuse saavutamine. 220
annaabi.ee 
