Vihmaga läbipestud mäel on hulgaliselt näha utmata põlevkivitükke. Kohtla-Järve suurimasse prügilasse hakati poolkoksi ladestama 1938. Aastas tekib poolkoksi keskmiselt 600 000 tonni. Praeguseks ajaks on Kohtla-Järvel ladestatud ligi 70 miljonit tonni poolkoksi. Ladestamine on lõpetatud Kiviõli kahel vanal mäel, mille maht on vastavalt 0,7 ja 6 miljonit tonni. Tegutseva jäätmemäe maht on ligi 10 miljonit tonni. VKG on oma keskkonnategevuses seadnud eesmärgiks vähendada ladestatava poolkoksi hulka ühe tonni toodetava põlevkiviõli kohta 3,5 tonnilt kahele tonnile. VKG aastaraamat 2017 Varem veeti poolkoksi mäkke vagonettidega ja siis uhuti tööstusreovee abil laiali, et mägi ei kasvaks kõrgeks ja kitsaks. See tekitas reostunud nõrgvee probleemi. Nüüd on ladestusviisi muudetud: poolkoks veetakse mäkke kuivalt kallurveokitega, mis annab võimaluse seda ladestada täpselt vajalikesse kohtadesse. Nii vähendatakse
Enamus ehitus- ja lammutusjäätmeid jõuavad prügilasse. Samuti satuvad ehitusjäätmed sobimatutesse kohtadesse, näiteks metsa alla. Selline tegevus põhjustab aga keskkonnamõjusid, sealhulgas õhu, pinna- ja põhjavee saastumist ning loodusvarade vähenemist. Sellepärast on oluline suunata ehitamisel ja lammutamisel tekkivad jäätmed korduvkasutamisse või ümbertöötlemisse. Selline tegevusviis vähendaks prügilasse ladestatava jäätmete hulka oluliselt. Enamik ehitamisel ja lammutamisel tekkivast prahist on võimalik taaskasutada. Referaat keskendub erinevatele võimalustele, kuidas vähendada ehitusjäätmete hulka, mis jõuab prügilasse. Samuti on välja toodud erinevates riikides tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmete hulgad, käitlemistehnoloogiad ning võimalused ehitusel tekkivate jäätmete vähendamiseks. Klaasi ja metalli ringlusessevõtt on juba arenenud, kuid enamik ehitamisel ja
Nii kestavad asjad kauem ja uusi oste pole vaja nii tihti sooritada. Samuti tuleks üleliigsed, kuid kasutuskõlblikud riided anda kasutamiseks kellelegi teisele. Enne uute ostude tegemist võiks vaadata ringi kasutatud asjade poes, kirbuturul või internetisaitidel, kus müüakse või antakse kaupa ära. [7] Samuti võiks eelistada ümbertöödeldud materjali sisaldavaid riideid puhtast toorainest tehtutele, sest esimesed säästavad ressursse ning selle võrra väheneb ka prügilasse ladestatava prahi hulk. [7] 7.2. Efektiivsemad ja loodussõbralikumad tootmislahendued 7.2.1. Ökomood Keskkonnamõjude vähendamiseks ning oma nisi leidmiseks on hakatud arendama ökomoodi. Ökomoe ideeks on riideeseme vähene kahjulik mõju terve elutsükli kestel. Selleks kasutatakse puuvilla, kanepit, bambust ja teisi kultuure, mille kasvatamise on võimalikult jätkusuutlik ning pole kasutatud keemilisi pestitsiide. Orgaanilist puuvilla kasvatatakse vähemalt 12 riigis. [4]
annaabi.ee 
