võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, peamiselt akud ja patareid. 5.Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Sorteerides jäätmeid ja neid taaskasutusse lastes säästetakse suurel hulgal energiat, loodust ja toormaterjali. Ladestades prügi sarnaselt eelnevate aastatega leiame endid varsti probleemi otsast, et kuhugi ei ole enam jäätmeid panna, sest juba banaanikoored ja muu biolagunev jääde laguneb keskmiselt kuni 5 aastat ning keskmine olmejääde st: kiled ja säärane kuni 150 aastat. Taaskasutamine on võimalus jätta oma järglastele elamiskõlblik maa. Tuleb tõdeda et ka taaskasutamisega kaasnevad ka omad ohud, näiteks paisatakse ümbertöötlemised
ka prügikoristuse talguid, et säilitada puhtus meie keskkonnas, kuid ka see pole alatine lahendus. Jäätmeseaduses ning jäätmekäitluse eeskirjadega on reguleeritud probleemi õiguslikud aspektid. Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kuigi trahvid on suured ning teadmine, et suuremates kogustes jäätmeid loodusesse illegaalselt ladestades on nende tekitajad ka leitud ja karistatud, on antud keskkonnaprobleem siiani siiski vägagi aktuaalne. Ka saastaja maksab põhimõte pole meie riigis kuigi edukas ettevõtmine, kuna osa jäätmekäitlusekuludest jääb ikkagi omavalitsuse kanda. Kasutatud allikad 1. Euroopa Komisjon. (2015). Jäätmetekke vältimine ja jäätmekäitlus. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/environment/basics/green-economy/managing-waste/index_et.htm (21.05.2015).
Alternatiivse meetodina on rehvide utiliseerimiseks kasutatud ka puhtal kujul pürolüüsi, see tähendab et protsessi ei kaasata põlemist. Väheneb oluliselt heidete kogus atmosfääri. Eestis on rehvide pürolüüsi suhtes oldud skeptiline, kuna ei teata seda tehnoloogiat. Samuti on seda ka keelanud Euroseadused [8]. 2.2.2 Rehvide põlengud Metsa alla vedelema jäetud vanarehvid risustavad loodust ja rikuvad vaatepilti. Tervelt ladestades ei eralda rehvid keskkonda ohtlike aineid, sest nad on väga inertsed ning isegi aja jooksul ei lagune. Ohtlikuks võib kujuneda rehvide põletamine. Mõnikord kasutatakse lõkkesüdame tegemisel vanu autode või mootorrataste rehve. Selle tulemuseks on saastunud kopsud ning tahmunud lõkkeplats. Rehvide põlemisel tekkivad suitsugaasid sisaldavad üle 400 orgaanilise ühendi, millest paljud võivad põhjustada vähki [6]. Probleemiks on kujunenud ka pahatahtlik rehvide süütamine
mehaanilisest häirest. Kui jäikus kestab aga mitu tundi, võib see viidata lülisamba põletikulisele artriidile ehk spondülartropaatiale. Väidetavalt on ainult umbes 10% alaseljavaludes põhjustatud sellest põletikust. Selgroo põletikuline artriit paneb valgud ja valged verelibled, mis võitlevad vereringes infektsiooiga, ründama seljastruktuure. Liigeste vooderdus, sünoovium, paistatab ja halvendab liigutusi. Spondülaaratropaatia puhul reageerib organism põletikule ladestades kaltsiumi põletikulistesse kudedesse. Selle lõpptulemusel võivad selgroo lülidevahelised liigesed kokku sulanduda ja sidemed e. ligamendid lubjastuda. Reumatoidartriit (RA) on tavaline põletikuline artriit, mis haarab kõige rohkem käte ja jalgade liigeseid ning lülisamba kaela piirkonda. Lääne meditsiinile teadmata põhjusel jätab see põletik aga puutumata selja alaosa. Psoriaatilise artriidi (PA) vorm areneb osadel (kuni 7%) tavalist nahahaigust psoriaasi
annaabi.ee 
