Newfoundlandi rannikult, kust Inglise meremehed kauplesid kaasa võrke välja tirivaid koeri. Osad neist olid suuremad, neid peetakse njuufade eellasteks, teised olid väiksemad ja neid kutsuti St. John'i koerteks ja tõenäoliselt aretatigi labrador just nendest. St. John'i koerad kujunesid kõige hinnatumateks jahikoerteks Inglismaa aadlikele, kelle kennelites tegeleti koerte sihipärase aretusega. 1903. aastal tunnustas Inglise kennelklubi labradori retriiveri tõu. Labradoride aretuses on kasutatud ka chesapeake bay, siledakarvalisi ja kuldseid retriivereid, et laiendada labradoride geenibaasi. Eestisse toodi esimene labradori retriiver, Brutan Angela, 1982. aastal Lätist. Tema tütar ja sokolaadivärvi poeg panid aluse labradoride edasisele aretusele Eestis. Retriiveritest on labradore Eestis kõige rohkem ja ka mujal maailmas on nad koos kuldsete retriiveritega kõige levinumad.
Neil, kellel 3 min jooksul ei teki tagajäsemete jäigastust – loetakse terveteks. Osa genotüübi põhjal „haigeid“ kaksikretsessiive on määratud testi põhjal terveteks – 98% terved (sh dd) ja 2% haiged (dd) → kaksikretsessiividel on erinev soodumus haiguse tekkeks. Haiguse avaldumise määrab lisaks ära ka keskkond. 37. Kuidas jaotuvad kogu populatsiooni isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel? Labradoride näitel. Kui toimub ristlus haige x haige saadakse 63% haigeid järglasi. Homosügootsetest isenditest 63% on soodumus haiguse tekkeks piisavalt kõrge, et haigus avalduks (neil on soodumus kõrgem kui lävi) ja 37% piisavalt madal, et ei avalduks. 38. Mille poolest erineb osalise penetrantsusega geeni poolt põhjustatud ja multifaktoriaalse haiguse avaldumine eri genotüüpidega isendeid silmas pidades? Multifaktoriaalne – teistsuguse genotüübiga (AA, Aa) isenditel võib haigus avalduda
Neil, kellel 3 min jooksul ei teki tagajäsemete jäigastust – loetakse terveteks. Osa genotüübi põhjal „haigeid“ kaksikretsessiive on määratud testi põhjal terveteks – 98% terved (sh dd) ja 2% haiged (dd) → kaksikretsessiividel on erinev soodumus haiguse tekkeks. Haiguse avaldumise määrab lisaks ära ka keskkond. 37. Kuidas jaotuvad kogu populatsiooni isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel? Labradoride näitel. Kui toimub ristlus haige x haige saadakse 63% haigeid järglasi. Homosügootsetest isenditest 63% on soodumus haiguse tekkeks piisavalt kõrge, et haigus avalduks (neil on soodumus kõrgem kui lävi) ja 37% piisavalt madal, et ei avalduks. 38. Mille poolest erineb osalise penetrantsusega geeni poolt põhjustatud ja multifaktoriaalse haiguse avaldumine eri genotüüpidega isendeid silmas pidades? Multifaktoriaalne – teistsuguse genotüübiga (AA, Aa) isenditel võib haigus avalduda.
annaabi.ee 
