2) siseneda alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse, ruumi või avada tema veovahendeid käitleja või tema esindaja juuresolekul; 3) nõuda alkoholi käitlemist puudutavate dokumentide kohest esitamist ja seletuse andmist, saada dokumendi väljavõtet või koopiat igast talle esitatud asjakohasest dokumendist, kontrollida saadud teavet kohapeal, teha märkmeid, kasutada asjaolude fikseerimiseks alkoholi käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid; 4) võtta laboriuuringuteks proove ja suunata need analüüsimiseks vastavateks analüüsideks volitatud laborisse; 5) võtta näidiseid ja esitada need võrdlemiseks riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale või isikule, kelle intellektuaalset omandit võib selle alkoholi käitlemine kahjustada, samuti selle isiku õiguste valdajale või esindajale; 6) ettekirjutusega nõuda õiguserikkumise lõpetamist ning edasise õiguserikkumise ärahoidmiseks toimingute tegemist;
ruumides. 58 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 4.3 Puidukahjustuste analüüsi tulemused Puiduproove laboriuuringuteks võeti valdavalt juurdekasvu puuriga, mis võimaldab määrata palkide sisemuse olukorda. Proove võeti omaniku loal hoone osadest, kus kahjustus oli väliselt tuvastatav või oli tõenäosus kahjustuse olemasoluks palgi sees. Puidu kahjustus määrati välisilme järgi stereomikroskoobis. Proove võeti enamasti väljaspoolt elamut ja enamasti voodrita elamutelt. Kokku võeti 29 proovi 11 elamust. 9 proovi olid kahjustusteta. Kolm proovi olid väljast tumenenud, mis viitab ilmastiku
Suur osa vaadeldud hoonetest asusid kehtestatud või planeeritavatel miljööväärtuslikel aladel (Tallinnas peaaegu kõik). Uuringu arendas välja ja viis läbi 2 uurijat, tulemuste ühtsuse huvides anti hinnanguid koos. Hilisemates faasides täitsid juhendamise all ankeete ka teised uurijad. Lisaks sellele valimile teostati kõikide sisekliimamõõtmiste all olnud elamute (29 tk.) piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide uuring, tarindite avamist ning proovide võtmist hilisemateks laboriuuringuteks. Nendest kolmes teostati konstruktsioonide avamine. Uuritud hooned on ehitatud aastatel 18871938. Vähestele nendest oli viimasel kümnendil läbiviidud suuremad ehituskonstruktiivseid renoveerimistöid. See võimaldas hinnata renoveerimata puitkorterelamute tehnilist seisukorda. Jooksvaid, väiksemaid remonttöid oli tehtud kõikides hoonetes. Tihti vaid korteri piires (otsene eraomand). Kõigi uuritud hoonete kohta täideti ankeet, kus hinnati tehnilist seisukorda vundamendist
annaabi.ee 
