I kategooria seen: Limatünnik algselt terves Euroopas levinud limatünnik on 21. sajandiks paljudes riikides (näiteks Norras) hävinud ning mujal (näiteks Rootsis) kaduvaks liigiks kuulutatud. Limatünnikut leidub ka Ameerika Ühendriikide põhjaosas ja Kanadas. Limatünnik kasvab peamiselt kuuse-põlismetsades ainult kuuskede all samblasse varjunult. Tartu Zooloogia ja Botaanika Instituudis on limatünnikut laboratooriumitingimustes edukalt kasvatatud ka kunstlikul söötmel ilma kuusegamükoriisat moodustamata. Meil kasvab limatünnik Põhja- ja Kagu-Eesti samblarikastes kuusemetsades märtsist maini, harva isegi jaanuaris ja veebruaris.2003. aasta seisuga oli Eestis teada 17 kasvukohta. Kuigi limatünnik on harvakasvav seen, võib soodsatel tingimustel mõnel aastal seda väga suurel arvul esineda. 2007. ja 2008. aasta kevadel, mis olid limatünnikutele eriti soodsad, leiti
enamasti religioosse taustaga. Neid arvatati olevat ühenduses teispoolsuse ja üleloomulike jõududega: unenäod olid jumalate või hingede sõnumid. Usuti, et jumalad võivad magajat tema unenäos ka täiesti konkreetselt külastada, hoiatada tulevaste ohtude eest või andsid nõu, kuidas mingis olukorras toimida. Muistsed inimesed tõesti uskusid, et magav inimene on une ajal tõepoolest läbi elanud need sündmused, mida ta unes nägi. Laboratooriumitingimustes läbiviidud uuringute jooksul täheldati aastal 1953, et unenäo nägemise ajal liiguvad magaja silmad silmalaugude all vilkalt. Seda hakati nimetama REM- unestaadiumiks ( lühendina sõnadest rapid eye movements). Järgnenud uuringutes tehti selgeks et see staadium vaheldub reeglipäraselt raske une staadiumiga. Esimene unenägu hakkab meie teadvuses keerlema umbes 90 minutit pärast uinumist ja kestab viis kuni kümme minutit. Seejärel jätkub samasugune unerütm 90-minutiste
Kas esialgsele hüpoteesile kinnituse leidmine või, teiste hüpoteeside testimine. Elukutselised teadlased töötavad suurema tõenäosusega esialgse hüpoteesi kallal. • Analoogiline järeldamine – praeguse ja eelmise probleemi vahelistele sarnasustele toetumine (A on B’le nagu C on D’le) – Pealiskaudne sarnasus – Struktuuriline sarnasus – Protseduuriline sarnasus Mõtlemisvead? • Miks inimesed teevad vigu laboratooriumitingimustes, kuid mitte igapäevaelu probleemidega? – Isiklik ratsionaalsus: üldiselt saavutatakse eesmärgid, hoitakse end elus, leitakse oma ‘tee’, suheldakse üksteisega – Ebaisikuline ratsionaalsus: kui käitumise põhjused an ette antud teooria poolt (formaalne loogika, tõenäosus). Eksplitsiitne. • Igapäeva elu tingimustes ei ole inimestel mõnikord piisavalt infot, teinekord on aga liiga palju infot • Heuristikud e rusikareeglid
annaabi.ee 
