huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju vähemalt eestlastele kõik tuttavad, aga selles teoses on kogu see seltskond pandud sellisesse võtmesse, et saab mõelda need kujud ka tänapäeva, samastada nad kellegi või millegagi. Ja kogu see lugu balansseerib peaaegu hea maitse piiril või, nagu öeldakse, noateral, samas siiski komistamata labasusse või korrakski jamaks muutumata. Aga mulle tundub, et eesti lugeja ja mõne muu rahvuse esindaja ei pruugi sellest romaanist mitte sarnaselt aru saada, arvan, et väga oluline, mõistmaks tegelikku sisu, on siiski tunda meie rahvaluulet, muistendeid ja muud sellist kirjandust. Nali on väga vürtsikas, vinti keeratakse pidevalt juurde, siiski mitte kunagi üle, see lisab teravust ja lausa hasarti lugemiseks, et kuhu siis veel võib asjaga välja jõuda ja kui lolli juttu ajada või lolle
peavad julgema hääletada riigi ja rahva huvides ning eirata kohati ülesköetud populismi. Küll aga peame tõsiselt mõtlema sellele, kuidas langetada edaspidi otsuseid nii, et kõigi huviliste arvamused ja mured oleksid mitte ainult ära kuulatud, vaid ka arvesse võetud. See tähendab ka, et otsuseid põhjendatakse. Et võim ei ole ega näi tumma või tuimana; et võim ei vaata valijale ülevalt alla; et võimu esindajad ei lasku tigedusse ja labasusse. Mu daamid ja härrad. Mina ise arvan, et Eestil läheb päris hästi. Ma olen oma riigi üle siiralt uhke. Kui ma välisvisiitide ajal kuulen kiitvaid sõnu Eesti saavutuste kohta, siis ma tänan alati mõttes kogu rahvast, iga Eesti ema ja isa, iga vana ja noort, iga töötajat ja tööandjat, iga loojat ja iga riigimeest. Ma tänan igaüht, kelle hool, oskused ja pühendumus on toonud Eestile ilmselt kõigi aegade kõige tugevama, kõige parema rahvusvahelise maine
meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju vähemalt eestlastele kõik tuttavad, aga selles teoses on kogu see seltskond pandud sellisesse võtmesse, et saab mõelda need kujud ka tänapäeva, samastada nad kellegi või millegagi. Ja kogu see lugu balansseerib peaaegu hea maitse piiril või, nagu öeldakse, noateral, samas siiski komistamata labasusse või korrakski jamaks muutumata. Aga mulle tundub, et eesti lugeja ja mõne muu rahvuse esindaja ei pruugi sellest romaanist mitte sarnaselt aru saada, arvan, et väga oluline, mõistmaks tegelikku sisu, on siiski tunda meie rahvaluulet, muistendeid ja muud sellist kirjandust. Nali on väga vürtsikas, vinti keeratakse pidevalt juurde, siiski mitte kunagi üle, see lisab teravust ja lausa hasarti lugemiseks, et kuhu siis veel võib asjaga välja jõuda ja
annaabi.ee 
