Kõrgsurve elektromagnetklapiga juhitavad pumbad Elektrooniliselt juhitavad Kõrgsurveväljundid tähistatakse tähtedega A, B, C, D jne. vastavalt tööjärjekorrale. Näiteks tööjärjekorraga 1-3-4-2 on pumba väljundid ühendatud vastavalt: A-1, B-3, C-4 ja D-2 Pumba määrimine diislikütusega vee-eraldaja vajalikkus. Kütuse etteandepump Labapump Peab tagama piisava tootlikkuse mootori toitmiseks, pumba määrimiseks ja jahutamiseks Etteanderõhu regulaator Labapumba tootlikkus sõltub pumba (mootori) pöörlemiskiirusest. Korpusesisese kütuserõhu ülemäärase kasvu vältimiseks on vajalik rõhuregulaatori klapp. Ülevooluklapp Pumba määrimiseks Jahutamiseks Pidev kütuse läbivool Kõrgsurvepump Eellaadimissoonega jaoturpump Efektiivtakti lõpus on pumbakambris järsk rõhulangus Osaliselt haaratakse kaasa pumbakambri ja üleandeklapi vahelisest alast kütust tekib alarõhk
Hammasrataspumba puudused . lõtkude suurenemisel kaob kuiva ülesimemise võime LABA EHK SIIBERPUMBAD LABA EHK SIIBERPUMBAD Pumba rootor paikneb ümmarguses keres eksentriliselt. Rootorisse on lõigatud pilud , milledesse mahuvad liikuvad plaadid (siibrid). Siibreid on 2 -12 . Siibrid saavad om piludes vabalt edasi- tagasi liikuda Kahelabalistel pumpadel vedeliku pumpamise ebaühtlus on väga suur. Mitmelabaline pump annab rahuldava pumpamise ebaühtluse. Labapumba tootlikkus : Pumba kere ja rootori vahelisse ruumi mahtuv vee hulk on teoreetiliselt ühe rootori pöördega pumbatud vedeliku hulk : Labad võtavad osa ruumalast enda alla ja see tuleb tootlikkuse arvestamisel arvesse võtta. Q 60 ( D d ) zs bn 2 2 4 0 ( m³ /h) D- kere diameeter (m) d - rootori diameeter (m) b -rootori laius
tagasi imitorru ( s4 , s5 ), 21 Diagramm e - surveklapp on ebatihe, tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ) Küsimus 9. Eripöörlemissagedus, labapumpade liigitus ja tööparameetrite olenevus eripöörlemissagedusest. 22 Labapumba pöörlemissagedust iseloomustab tema eripöörlemissagedus, mis on määratud temaga geomeetriliselt sarnase mudelpumba järgi st. mudeli ja selle üksikosade kuju peab valitud mõõtkavas väga täpselt kopeerima täismõõdus pumpa. Olenevalt pöörlemissagedusest ja töörata välis- ning siselämõõdu suhtest (D2/ D1) jagunevad tsentrifugaalpumbad aeglasteks, normaalseteks ja kiirekäigulisteks pumpadeks.
Laienevas ruumis tekib hõrendus ja vedelik voolab pumpa . Kitsenevas ruumis surve suureneb ja vedelik tõrjutakse välja . Ala ja ülerõhu tsoone ahutavad rootori plaadid (siibrid ), mis tõukavad vedelikku edasi. (Vt.loengu joonis). 1. Kere, 2. Silindriline rootor, 3. Labad (siibrid ) 4. Vedrud , 5. Imipool, 6. Survepool Kahelabalistel pumpadel vedeliku pumpamise ebaühtlus on väga suur. Mitmelabaline pump annab rahuldava pumpamise ebaühtluse. Labapumba tootlikkus : Pumba kere ja rootori vahelisse ruumi mahtuv vee hulk on teoreetiliselt ühe rootori pöördega pumbatud vedeliku hulk : Labad võtavad osa ruumalast enda alla ja see tuleb tootlikkuse arvestamisel arvesse võtta. D 2 d 2 D 2 d 2 ) - zs ]bno Q =( - )b , Q = ( - ( m3/ min ), 4 4 4 4
annaabi.ee 
