aga need keesid ära · Pinnas on suhteliselt kuiv Pinnas · Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väikeste mäeahelikega · Ka esineb mitmeid madalikke · Kaks kõrgemat piirkonda on Ishtar Terra põhjapoolkeral (umbes Austraalia suurune) · Ja Aphrodite Terra piki ekvaatorit (umbes Lõuna-Ameerika suurune) · Ishtaris asub ka kõrgeim mägi Maxwell Montes Vulkaaniline tegevus · Suurem osa pinnast on kaetud laavavooludega · Mitmed varjatud vulkaanid nagu Sif Mons · Hiljuti avastati, et Veenus on ka praegu vulkaaniliselt aktiivne, kuid ainult vähestes kohtades · Suurem osa on olud geoloogiliselt Veenuse vulkaan üsna vaikne viimased paarsada miljonit aastat Kraatrid · Pole väikeseid kraatreid · Väiksemad meteoriid põlevad enne pinnale jõudmist tihedas atmosfääris ära · Kraatrid on kobaras
· Vulkaanid võivad olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või aasta(kümne) vahega tegutsevad). · Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite sulamisel ning on erineva ränisisaldusega. · Kilpvulkaanid tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Magma on hästi liikuv ning voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludega laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. · Kõik ookeani vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa) · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavas ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on kihtvulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline laava
aastal. Hiljem on Veenust külastanud üle 20 kosmoselaeva, kaasa arvatud Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Pinnaseproovid näitavad näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. Suur osa Veenuse pinnast on kaetud laavavooludega. Hiljutised avastused näitasid, et Veenus on ka praegu vähestes kohtades vulkaaniliselt aktiivne. Vanim maa-ala Veenusel paistab olevat umbes 800 miljonit aastat vana. Ulatuslik vulkaaniline tegevus hävitas täielikult varasema pinna koos kõigi võimalike suuremate kraatritega Veenuse varasemast ajast. Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru
turistidele, kes oma silmaga tahavad näha Päikesesüsteemi suurimat vulkaani, pettumusegi valmistada. Kõndides Marsi maastikul ja lähenedes Olympus Mons'ile rändaja lauget vallkraavi ei märkagi. Seejärel kerkib jalutaja ette seinana kulgev, sakiline 3-6 kilomeetri kõrgune järsk nõlv, mille kallak on kuni 26 kraadi. Nõlvast üles ronimisel ja vulkaani kilbile jõudmisel avaneks rändaja ees üsna tasane laavavooludega maastik. Vulkaani tippu pole kusagil näha ja kaldeerani jõudmiseks peab hoolsalt suunda valima. Seejuures keskmine tõus on ainult kolme kraadi ringis. See teeb oma kümmekond meetrit tõusu paarisaja horisontaalmeetri kohta. Silmaga haaratavaid efektseid vaateid peaks nägema see rännumees, kes kaldeerani jõuab. Vulkaani ülaservalt kuni 2,5 kilomeetrit allpool laiuva kaldeera põhja ja püstloodis seinte uurimiseks oleks
morfoloogiliselt väga palju. Klassikaline on kilpvulkaan (basaltne magnatism), tekib korduvate basaltsete laavavoolude tulemusena, lauge koonusjas mägi. Neid esineb palju Hawaiil slakikoonus lühiajaliste pursete tulemusena, kui valdavaks on püroklastiline materjal, tekib väikse kõrgusega, kuid suhteliselt järsunõlvaline korrapärane koonusjas slaki koonus. Ebapüsivad Stratovulkaan tekib kui püroklastiline purskefaas ja slakikoonuste teke vaheldub laavavooludega, mis voolates alla piki järsunõlvalist slakikoonust tekitavad sellele erosioonile vastupidava katte, vähendades veidike ka selle algset nõlvade kallakust. Kasvavad ajaga väga kõrgeteks. Lõhevulkaanid: Laava eraldub maapinnale piki lõhet, lõhede vööndit, moodustades pigem laiaulatuslikke kihte kui vulkaanilise mäe. Korduvate pursete tulemusena tekivad vulkaanilised platood. Omane üksnes aluselistele laavadele ja on igapäevaseks nähtuseks ookeani keskahelikus.
annaabi.ee 
