Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Obsidiaanile on omane karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Obsidiaanil ei ole kindlat keemilist koostist. Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostisega pimsi poolt. Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides. Californias on laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain ehk suur klaasimägi, mida ta ka tõesti on. See pinnavorm on mitmesaja meetri paksune, mille põhiosa koosneb vulkaanilisest klaasist. Kui obsidiaanitükk purustada, tekivad teravaservalised klaasikillud, mistõttu on obsidiaani kasutatud väga ammustest aegadest. Obsidiaanist on tehtud nooleotsi, tööriistu, ehteid jne. Näiteks vaarao Tutanhamoni muumia silmad on tehtud obsidiaanist, mis arheoloogide arvates on pärit mõnelt Egeuse mere vulkaaniliselt
tuha eraldumist ei toimu vôi on see vähene. Meie kogemused on näidanud, et laavapursked on episoodilised ning me jätkame vulkaani vahetut jälgimist. Me oleme vähendanud hoiatustaseme soovituslikuni ja lennunduse ohukoodi kollaseni, näidates, et vulkaani aktiivsus on märgatavalt vähenenud. Vulkaani jälgimist jätkatakse hoolikalt, et märgata uut aktiviseerumist. Kui laavakuppel hakkab uuesti kasvama, loodame, et see annab endast märku seismilisuse kasvu ja maapinna deformatsiooni ning vôib-olla ka suurenenud vulkaanilise gaasi hulga eraldumisega mitu päeva enne, kui magma jälle üle kraatri ääre tôuseb. Ette hoiatamata toimuvad siiski väikesed auru ja vulkaanilise gaasi pursked, mis vôivad paisata kive ja tuhka üle kraatri ääre. Kuus sellist plahvatust toimus St. Helensil aastail 1989-1991, so.
68. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Tekke keskkonna järgi: · Intrusiivsed (plutoonilised): o Daik (täitunud lõhe) o Sill (plaatjas magmakeha) o Lakoliit (seenelaadne) o Lopoliit (kausilaadne) o Batoliit (suurim korrapäratu) o Stokk (batoliidi lae väljasopistus) · Vulkaanilised: o Laavavool, laavakate (suurimad purskekivimi kehad) o Laavakuppel (lõõrist väljasurutud materjal) o Vulkaani koonus (lõõrist väljasurutud materjal) o Nekk (magmaliste kivimitega täidetud lõõr) o Radiaalne daik Effusiivsete e. purskekivimite lasumuskuju määravad ära laava kogus (laavakate), viskoossus, purske mehhanism, väljavooluala reljeef. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: a) rööpsed (ühilduvad), b) lõikavad e põiksed 69
annaabi.ee 
