Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tütarlaste kool (1872. aastal, asukohaga W.Jannseni änav nr 39). Aastal 1918 muudeti kool taas eestikeelseks. 1923 aastal toimunud kooliruumide laiendamise järel omandas kooli punane tellistest kahekordne hoone (asukoht: Laadaplats; ka Noorte väljak) selle kuju, mis tal praegugi. 1943. aastal anti Laadaplatsi koolihoone Saksa armee laatsareti käsutusse, mis tõttu koolipere kolis taamale Räämale teise koolimajja, kus õpitis õhtuses vahetuses. 1944 aastal pääses koolipere senisesse koolimajja tagasi. 1946. aasta kevadel sai kool nimeks Pärnu II Mittetäielik Kekkool. 1958. aastal septembris reorganiseeriti Pärnu koolid seoses uue koolihoone ehitamisega Ülejõele ja õpilased läksid üle tollesse keskkooli (praegune Pärnu Ülejõe Gümnaasium). Seega tegutses Pärnu Ülejõe Algkool (rahvasuus kutsutud ka ''papa
haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure kliinikus Kuperjanovi surma. Kuperjanov maeti 6. veebruaril 1919 Tartusse Raadi kalmistule . Hariduskäik 1909 Sipe ministeeriumikool 1914 Tartu Õpetajate Seminar 1915 Peterburi lipnikute kool Isiklikku Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894. aastal (vana kalendri järgi 29. septembril 1894) Pihkvamaal Duhnova vallas Lihhova külas. Ristitud Pihkvas
ajal. Raamat ise räägib sellest , kuidas ta kunagi teenis Itaalia sõjaväe sanitaarüksuses ning ta armus ühte kenasse neidu nimega Catherine Barkley. Alguses tahtis ta lihtsalt natuke n.ö ,,lõbutseda" temaga , aga hiljem ta armus temasse. Ühel päeval , kui nad olid parajast valmis uuesti sõjaga alustama saatsid austerlased neile miini ja Henry sai väga raskelt haavata. Tal olid mõlemad jalad alates põlvedest läbi . Talle taheti ka anda medal. Ta toimetati ruttu laatsareti ning sealt edasi inlgise välilaatsareti . Ei läinud palju aega mööda , kui sinna jõudis ka Catherine. Sündmused arenesid üksteise järel. Ta sai endale hea arsti ühest teisest laatsaretist , kes teda opereeris ning peagi oli ta taas jalul . Suve veetis ta enamus ajast koos Catheriniga. Peagi saabus sügis ning oktoobri aluguses sai ta teada , et tal on veel kolm kuud puhkust ning siis peab ta asuma tagasi rindele. Samal päeval teatas Catherin talle ka , et ta on rase
Kuid kogu selle üksinduse ja kurbuse kõrval tekkis ka midagi positiivset rindesõprus. Sõprus oli see, mis hoidis Pauli ning teisi kamraade koos ja lõpuks ka elus. Üks oluline koht raamatus oli see, kus nad käisid koos toiduladu valvamas ja kaitsmas. See episood lähendas neid. Nad suutsid säilitada kainet mõistust hoolimata sellele, et neid oli kaheksa ja ja pärast evakueerimist sai Kat haavata ning Paul kandis ta pika tee laatsareti, keeldudes uskumast, et Kat on surnud. Sõja vari rippus nende kohal ja seda ka siis kui nad sellepeale ei mõelnudki. Sõda oli see kus igaüks püüdis ellu jääda ning kus ei ole võitjaid, ega kaotajaid.Sellekõrval, et sõdurid muutusid tuimaks ja abituks kogu sõjakeerises, muutusid ka inimestevahelised suhted Hoolimata sõjakoledustest ning läbielatust püüdis Paul ning ta klassikaaslased säilitada oma inimlikkust.
Seal külastasid teda Hommikumaa targad ja kohalikud lambakarjused, kes tahtsid avaldada austust juutide kuningale. Kui kuningas Heroodes sai kuulda potentsiaalse võistleja sünnist, püüdis ta Jeesust hävitada. Ta korrraldas Petlemma ümbruses süütutele lastele veresauna, mille käigus tapeti kõik juudisoost väikesed poisslapsed.Jeesus aga pääses kuna Joosep ning Maarja põgenesid Egiptusesse ning peale Heroodese surma tulid nad tagasi ja kolisid Laatsareti, kus Jeesus üles kasvas. Kui Ta oli 30-aastane, ristis Ristija Johannes Ta Jordani jões. Pärast seda siirdus Jeesus kõrbesse, et paastuda nelikümmend päeva ja ööd. Usku jumalasse tõestas ta sellega, et seisis vastu Saatana kolmele kiusatusele. Kolme järgneva aasta jooksul jutlustas Jeesus Palestiinas ja kogus enda ümber rühma õpilasi ehk jüngreid. Jumalariigi kuulutamise kõrval saatis Jeesus korda ka palju imetegusid, mida isegi tema vaenlased ei eitanud
Kahekümnes sajand viis suurriigid omavahel tülli, mille tulemusena puhkes Esimene Maailmasõda. Majandus laostus, külvipind vähenes, toodang läks rindele. Talumehi mobiliseeriti sõtta ja rahvas muutus rahulolematuks. Rinne nihkus Liivimaale ja Suure-Jaani jäi üsna selle lähedale. Siinsete teede kaudu taandusid Vene väed. Laostunud ja distsipliinita väeosad võtsid teeäärsetest taludest kõike, mis võtta andis. Navesti mõisast võeti 30 noort tõuhobust. Olustvere mõisa toodud laatsareti personal tahtis mõisa maha põletada, kohalikel elanikel õnnestus see ära hoida. Samal ajal jättis sõjavägi ühtteist ka maha: Lahmusele 60-70 nuumhärga, Suure-Jaani alevisse aga palju apteegitarbeid. Kuna politsei ei suutnud korda pidada, koondusid mehed nn. Kütiseltsiks. 1917. a. algas kogu kihelkonnas salajane kihutustöö omakaitse korraldamiseks. Sama aasta detsembrikuus hakkasid töörahva nõukogud mõisaid üle võtma, moodustati punakaardisalku. Kõik see ei kestnud kaua. 24
Surma paratamatuse kõrval annab tuge sõprus. LÄÄNERINDEL MUUTUSETA: sõja mõttetus, inimese muutumine sõjas – noortel kaob eluisu, muutuvad julmaks. Seosed Remarque’i elu ja „Läänerindel muutuseta“ vahel: Paul oskas samuti klaverit mängida. Paul kogus samuti liblikaid Paul oli samuti Somme’i lahingus Otse koolipingist rindele Ka Paul kirjutas, tal oli sahtlis lõpetamata näidend „Saul“ Kandis samamoodi sõpra laatsareti Remarque’i ema suri, Pauli ema oli haige Kuidas väljenduvad Remarque’i humanistlikud vaated romaanis? Näiteks siis, kui Paul püüdis aidata meest, keda oli rindel pussitanud. 2. J.Liivi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Liiv sündis Alatskivil (Peipsi lähistel). Pere oli suhteliselt suur ja vaene. Seitsmest lapsest oli Juhan noorim. Ta oli olnud lapsest peale eraklik, omaette hoidev, käis karjas, kus istus üksi ja oli loominguline
annaabi.ee 
