17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil Eklektika on usulistes õpetustes, kunstis jm rakendatav erinevate vaadete,tõekspidamiste ja hinnangute ning stiilide ja laadide ühendamine. Näideteks võib olla Elvastoni aiaruumid. 18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj) · Areng: 1) Euroopa linnaparkide arengule aitas kaasa 18.saj Saksamaal alanud regulaarparkide rekonstrueerimine maastikuparkideks 2) Parke kasutati turgudeks ja laatadeks 3) Pargid on linnakopsud, uutel parkidel on jalutuspargid · Aedlinnad: Reaktsioon urbaniseerumisele, maksimus suurus 30 000 elanikku, ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20
müsteeriume Müsteeriumid kasvasid välja usupühade ajal toimunud rongkäikudest, kus näidati usklikele reliikviaid ja pühakute pilte ning korraldati pisikesi piiblilavastusi. See muutus peagi omaette etenduseks. Teistes linnades tekkisid müsteeriumid laatade tõttu. Suurte laatade ajal korraldati rae, tsunftide ja kiriku eestvedamisel näidendeid. Piibliteemadele hakati lisama ka ajalisi ja rahvuslikke jooni. 15.saj. esitati juba puht 9 ilmalikke müsteeriume. Linnas tehti laatadeks ja müsteeriumiteks palju ettevalmistusi: puhastati tänavad, platsid, majad kaunistati lippude ning lillevanikutega. Laat avati palvega, millele järgnes pidulik rongkäik. Liikuvatel suurtel vankritel esitati tummstseene lavastatud müsteeriumist. Rongkäigus sammusid veel zonglöörid, karutantsitajad ja muude loomade dresseerijad. See oligi sissejuhatuseks. Inglismaal, Madalmaades ja Hispaanias kasutati lava asemel vankrit, mille
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 21. LINNAPARGID EUROOPAS 19.-20. SAJANDIL (Hellström 1997 jt) Parke linnarahva ühiseks kasutamiseks leidus juba vanas Kreekas. Keskajast on üksikuid näiteid esimestest avalikest linnaparkidest 13.-14. sajandil. Itaalia linnades rajati kaupmeeste pealekäimisel nn prato'sid - muruväljakuid, kuhu istutati varjupakkuvaid puid sirgetesse ridadesse. Neid parke kasutati ka turgudeks ja laatadeks, samuti üliõpilaste mängudeks. Sarnaseid näiteid on ka Pariisist, Madriidist, Viinist. Ka Versailles' Suur Park oli linnakodanikele avatud. SAKSAMAA LINNAPARGID 19. SAJANDIL Hirschfeldt oma teoses "Aiakunsti teooria" (1779-85) paneb ette rajada parke, kus kõikidest ühiskonnakihtidest pärit inimesed võiksid loodust nautida. Selliseid parke oleks tema arvates otstarbekas ilustada mitte antiiksete monumentide ja templitega, vaid mälestusmärkidega rahva oma ajaloost
annaabi.ee 
