Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suure mast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost v õi õlgedest, hilje m lisandusid ka laastukatused. Vani matel rehielamutel polnud aknaid e ga korstnaid se et õttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. Se e lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel kül maga toodi isegi väikse mad loo mad tuppa. Põrandad olid savist, kivist v õi lihtsalt mullast.
Head olid härjad, suured härjad, lähvad kiiludes külasse, vagu aades vainiulle. Head olid härjad , suured härjad, veel enam härjad vedasid: sada sülda sangaleppa, tuhat sülda turdapuida. *** ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rahetoast ja rehealusest. Katused olid valmistatud roost või õlgedest, laastukatused tulid hiljem. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid. Suure reheahju kütmisel oli tuba paksult suitsu täis. See lasti rehetoast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Rehetoa seinad olid paksult nõgised ja tahmased. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti toitu. Rehetoas kuivatati partel vilja jatalvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema 19
katuse kaldest, hooldusest ja loomulikult ka paigaldusest. Katusesindli immutamiseks kasutatakse peamiselt tõrvaõli ja tehnoloogiliselt saab sindleid immutada kas enne paigaldamist need ca 50% ulatuses läbi kastes või peale paigaldamist ja lõpliku kuivamist sindlite välimist kihti üle võõbates. Muinsuskaitsealustel hoonetel kasutame lisaks ka katuste tõrvamist, kus katusekatte kaetakse tulel või muul allikal soojendatud vedela tõrvaga. Laastkatus Laastukatused on olnud Eestis enamlevinud puidust katusematerjal, nii võime tänapäevalgi avastada vananeva eterniitkatuse alt just laastu- ja pilpakatuseid. Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust. Laiemalt levisid nad siiski 19. sajandi lõpuks ja 20 alguseks, kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna- Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused.
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid,
annaabi.ee 
