METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Puidutöötlemise pink, mis oli puidust valmis XIV saj. meie ajaarvamise järgi. XVIII sajandi lõpul valmistasid Modseley ja Reichenbach esimesed metallist treipingid ja varustasid need ka suportidega tera hoidmiseks ja sellele liiku- mise andmiseks lõikamise suunal. Nende pinkide loomine on tärminiks, mis tähistab metallide mehhaanilise töötlemise algust tööpinkidel laastueraldamise teel - 1794. aastal. 1 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Sünnimaaks Inglismaa, kuid edasises hakkasid tooni andma USA ja Saksa- maa ja I Maailmasõja alguseks hõivas esikoha USA. Arengut toetavad olulisemad etapid: 1824.a Inglise teadlase Michael Faraday avastus, mis pani aluse elektri kasutamiseks inimkonna hüvanguks. Enne II Maailmasõda alanud
kulumisprotsessi keerukat olemust. Terimine: Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit. Esineb ka treipingitöid, kus kasutatakse teist tüüpi lõikurid. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel: Lõikeprotsesse iseloomustavad kinemaatilised ja gomeetrilised karakteristikud. Kinemaatilised kirjeldavad laastueraldamise lõikeliikumisi, geomeetrilised töödeldavad tooriku ja eralduva laastu kuju. 1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse.
Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega. Suurel kiirusel lõikamisel laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. 54. Milline laast tekib habraste metallide lõiketöötlemisel? Korrapärast laastu ei teki, lõigatav kiht eraldub ebakorrapäraste kihtidena. 55
vähem tundlikud on suure kõvadusega kermised. 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu (kujupindu), samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit. Esineb ka treipingitöid, kus kasutatakse teist tüüpi lõikureid. Lõikeprotsesse iseloomustavad kinemaatilised ja geomeetrilised karakteristikud. Kinemaatilised kirjeldavad laastueraldamise lõikeliikumisi, geomeetrilised töödeldava tooriku ja eraldava laastu kuju. Kinemaatilised karakteristikud. Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis v=Dn m/min, kus D-tooriku suurim läbimõõt lõikealas m, n-tooriku pöörlemissagedus min-1