Maavärinad, laamad ja vulkaanid Jaapanis Jaapani saarestik asub piirkonnas, kus mitmed mandri ja ookeani plaate kokku põrkuvad. See põhjustab sageli maavärinaid ja vulkaanide purskeid ja kuumade allikate purskeid kogu Jaapanis. Kui maavärinad tekivad ookeani lähedal, võivad nad vallandada tõusuvee lained (tsunami). Indias 9-9,3magnituudi India poolsaarel on ajaloo laastavamad maavärinad. Itaalias BBC NEWS | Europe | Powerful Ita 6,0magnituudi Indoneesias Vulkaanid ja laamad Laamade kokkupõrkumis kohad Hawaii saar on tekkinud ookeani aluste vulkaanide pursete tagajärjel ja kerkinud nii veepinnast kõrgemale.
Kõik pidid tema pilli järgi tantsima ja temale alluma. Vastupidine käitumine ajas teda marru. Kuigi Andres üritas Pearuga alguses läbi saada, ei kannatanud ta siiski teda välja. Asi läks ka nii kaugele, et tülisid tuli lahendada kohtus. Kui naabrid ei saanud omavahel läbi, siis loomulikult olid ka peresiseselt palju tülisid. Inimesed oli tüdinenud raskest tööst ja viha kõigi sees kasvas. Naised pidid tujud alla neelama, aga mehed said oma muresid kõrtsis maha juua. Kõige laastavamad olid vargamäelaste hingedele surmad. Pärast Krõõda surma ei olnud Andres enam endine. Ta nägi viirastusi ja otsis abi Jumalalt. Samuti jäi Jussi enesetapp Mari kummitama terve elu ja ta tundis, nagu ta oleks selles süüdi. Andres ja Mari pidid just Vargamäe pärast koos elama ja nende abielu olnud kõige õnnelikum. Mõlemad igatsesid taga oma eelmisi kaasasid. Suureks koormaks oli ka laste sünnitamine. Vanasti ei olnud imeasi see, et lapsi suri rohkem, kui ellu jäi
Üldjuhul on langatusvärinad nõrgad ning ei tekita suuri kahjusid, neid võib põhjustada ka inimtegevus, siis on tegemist tehnogeense maavärinaga. [] Laviini tagajärjel tekkinud maavärin Lisaks tekitavad väiksemaid maavärinaid ka suuremad laviinid. Antud maavärinad on väga nõrgad ja ise nad otseselt eriti kahjusid ei tekita. Nii muda-, kivimite-, kui ka lumelaviinid võivad põhjustada vappumisi. Samas võivad teist liiki maavärinad tekitada suuremaid laviine, mis on palju laastavamad, kui on laviinide poolt põhjustatud maavärinad. Üks laviini poolt toimunud maavärin toimus 1900. aastal Indias Mount St. Eliase's. Selle tõttu sai mägi päris palju kannatada. [] Lumalaviin (http://www.geocities.com/robertoalamino/blog/avalanche.jpg ) Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin Tegemist on üsnagi haruldase põhjusega. Kuid see võib juhtuda, kui Maaga põrkab kokku piisavalt suur meteoriit. Sellise suurusega meteoriidi kokkupõrkel maaga tekib lisaks
Demograafilise ajaloo saab jagada 3 persioodi: - Varakeskaeg, kui rahvaarv kahanes - 10-11 saj kuni 13 saj. Lõpp tõusis - 14. Saj (kahanes järsult) kuni lõpuks 15 saj teisel poolel hakkas taas tõusma Keskaja 2. Poolel tõusis eluiga, u. 50 eluaastani elas normaalne mees, kui ta just enneaegselt ei surnud. Igast 1000 sündinust suri 150-300 alla 1 aasta vanust last. Hiliskeskajal sõjad olid laastavamad, epiteemiad jätkusid, põlluamajandusolud halvenesid, ometi rahvastik hakkas kasvama, kuna perest hakati rohkem hoolima, põllumajandus tehnika paranes, varanduslik kihistumine suurenes (linnades kasvas vallaliste ja lastetute osakaal) Keskaja majandus - Agraaühiskond, valdav sektor põllumajandus (80%) - Varakeskaja põllumaj. Oli vähetootlik. Sellel põhines kiriku ja aadli rikkus. - Ometi põllumajandus tegi keskajal läbi suure arengu, tootlikkus suurenes.
Looduskatastroofid: Rohkelt ohvreid nõudsid varauusaja Euroopas üleujutused. Eriti laastavad olid need Põhjamere rannikualadel, tuues kaasa kümneid tuhandeid ohvreid. Suurimaks katastroofiks oli Lissaboni maavärin 1755. aastal, kus hukkus ligi kakssada tuhat inimest, sellele järgnes ka tsunami. Maavärina lained ulatusid Hispaaniasse Andaluusiasse ja PõhjaAafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis täielikult. Laastavamad sõjad: Laastavaimaks oli Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618 1648), kus hukkus palju tsiviilelanikke. Ohvriterohke oli ka Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710. aastal. Seitsemaastases sõjas (17561763) kaotas Preisimaa 10% rahvastikust. Keskmine eluiga meestel ja naistel: Keskmine eluiga Prantsusmaal oli 30 ja Inglismaal 35. Keskmise eluea näitaja viis alla eelkõige laste kõrge suremus
annaabi.ee 
