P-lained, sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Laamade äärealadel, vulkaanilistel aladel. Nt. Filipiinidel 2012.aasta veebruaris(6,9 magnituudi), maalihked, suured purustused, inimohvrid ja maavärinale järgnes kahe päeva jooksul üle tuhande järeltõuke. Taiwani saar 1999.aasta september(7,6 magnituudi) nõudis tuhandeid inimelusid. Peetakse ajaloo laastavaimaks maavärinaks. 16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides 2,0 magnituudi ja vähem... väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed tavaliselt tähele ei pane. 3,0 magnituudi... vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed võnguvad nõrgalt. 4,0 magnituudi... kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad, hoonetel kahjustusi ei ole. 5,0 magnituudi... rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, hoonete
Looduskatastroofid: Rohkelt ohvreid nõudsid varauusaja Euroopas üleujutused. Eriti laastavad olid need Põhjamere rannikualadel, tuues kaasa kümneid tuhandeid ohvreid. Suurimaks katastroofiks oli Lissaboni maavärin 1755. aastal, kus hukkus ligi kakssada tuhat inimest, sellele järgnes ka tsunami. Maavärina lained ulatusid Hispaaniasse Andaluusiasse ja PõhjaAafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis täielikult. Laastavamad sõjad: Laastavaimaks oli Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618 1648), kus hukkus palju tsiviilelanikke. Ohvriterohke oli ka Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710. aastal. Seitsemaastases sõjas (17561763) kaotas Preisimaa 10% rahvastikust. Keskmine eluiga meestel ja naistel: Keskmine eluiga Prantsusmaal oli 30 ja Inglismaal 35. Keskmise eluea näitaja viis alla eelkõige laste kõrge suremus. Suur osa suri juba
jahedaks. Alles sajandi keskpaigas muutusid ka talved soojemaks, mis muuhulgas avaldus ka jääkatte taandumisena Läänemere lõuna- ja keskosast. 18. saj. vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. Oma osa oli ka üha laiemalt levival kartulikasvatusel. Euroopa viimased tõsisemad näljaajad langesid 1740.-ndate ja 1770.-ndate aastate algusesse. 1771/72 talvel suri Böömimaal näljahäda tõttu 7% elanikkonnast. Suremus epideemiatesse püsis varauusajal endiselt kõrge. Laastavaimaks nakkushaiguseks oli katk: 1665. aastal suri Londonis katku 100 tuhat inimest. Viimane suurem katkupuhang Lääne-Euroopas möllas aastatel 172021 Marseille's, nõudes ligi 90 tuhat ohvrit. Ida-Euroopat tabas viimane katkulaine 1770.-ndate aastate alguses, puudutades eelkõige Poolat ja Venemaa sisekubermange. Lisaks katkule olid surmatoovateks nakkushaigusteks rõuged, düsenteeria ja tüüfus. Rõugete vastu alustati 18. saj
annaabi.ee 
