saare lõunaosa ja lõid kolm riiki : Wessex, Sussex, Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki : East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasutusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv poistisoon pendeldas kuni viikingiaja alguseni. (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsusas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. DANELAGH: Alfred Suur sõlmis taanlastega 878 a. kokkuleppe, mille järgi jagati Britannia kaheks osaks. Taani osa on tuntud kui Taani õiguse alana- Danelaw e. Danelagh, seal asusid elama viikingid oma ekspansiooni ajal. DANEGELD- Taanlaste rüüstamisel suudeti tihti ära hoida regulaarse andami ehk taani maksu
läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv positsioon pendeldas kuni viikingiaja alguseni (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsustas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. Alfred Suur 9. sajandil hakkasid Inglismaad rüüstama normannide väesalgad. 865 saabus suur Taani viikingite sõjavägi ja vallutas ühe maakonna teise järel. Paljud taanlased asusid elama Inglismaa põhja-ja lõunaossa. Normannidevastase võitluse juhiks sai Lõuna-Inglismaa kuningas Alfred (871-899) hüüdnimega Suur
idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv positsioon pendeldas kuni viikingiaja alguseni (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsustas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. Alfred Suur 9. sajandil hakkasid Inglismaad rüüstama normannide väesalgad. 865 saabus suur Taani viikingite sõjavägi ja vallutas ühe maakonna teise järel. Paljud taanlased asusid elama Inglismaa põhja-ja lõunaossa. Normannidevastase võitluse juhiks sai Lõuna-Inglismaa kuningas Alfred (871-899) hüüdnimega Suur
annaabi.ee 
