Huumusrikkad ning lubjarikkad 4) Salumets Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad, liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele, 2) Looniit õhuke muld (alla 30cm), liigirikas aga kuivab suve lõpus ning läheb pruuniks, säilib tänu karjatamisele, muidu muutuksid kadastikeks/sarapikeks.
mõjutab Haanja muldade saagikust lähtekivimi suur segipaisatus ühe pinnavormi piires. Taimkate Haanja kõrgustikul Haanja kõrgustiku taimkate on reljeefi ja pinnaehituse tõttu väga vahelduv ning mitmekesine. Metsaga on kaetud ligikaudu pool kõrgustiku pindalast. Okaspuude osakaal metsades on tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Näivleetunud, leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad kõrge tootlikkusega sinilille ja jänesekapsa laanekuusikud. Leede- ja leetunud muldadega sanduritel valdavad palumetsad – pohla- ja mustikamännikud. Nõgude madalsoomuldadel on ülekaalus liigivaesed rohttaimede (tarnade) kooslused, mis on paljudes kohtades muutumas sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike
sillutatud Purekkari neem Pärispea poolsaare tipus. mida kutsutakse Matsalu linnuriigiks. Lahemaa nimi pärineb 1922. aastast, mil professor Ligikaudu 70% rahvuspargist katab mets. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 Johannes Gabriel Granö nimetas niiviisi Kuusalu ja Tooni annavad palu- ja nõmmemännikud ning liiki linde! Neist 162 liiki ka pesitsevad Kunda vahele jäävat looklahelist lavalauskmaad. laanekuusikud. Siinsed rabad peidavad maalilisi siin. Osa rahvuspargist on kunagiste merelahtede alt laugastikke. vabanenud maa, paekaldast lõunapoole jäävad alad Matsalu roostik on Eesti suurim laiub Lahemaa pangapealne on üks vanimaid paikse 3000 hektaril. Kui meil, inimestel, aga geograafilises tähenduses Põhja-Eesti lavamaa ja
annaabi.ee 
