Tulenevalt referaadile seatud mahupiirangust on töös võetud vaatluse alla vaid eriti ohustatud liigid (kokku 31 liiki) ja nendega seotud 5 viimase aasta jooksul ilmunud teadusartiklid. Eriti ohustatud 31-st liigist puudusid artiklid järgneva 9 liigi osas - Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), gallia tarn (Carex ligerica), ida-võsalill (Moehringia lateriflora), jalgtarn (Carex rhizina), nokktarn (Carex rhynchophysa), mägi-seahernes (Lathyrus linifolius), arumadar (Galium pumilum), laanekannike (Viola selkirkii) ja Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii). Alljärgnevalt kokkuvõtvalt ülevaade teadusartiklitest, mis käsitlesid eriti ohustatud liike. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) Üks artikkel, mis käsitleb virgiina võtmeheina elupaiku USA ja Venemaa kõrvalisemates piirkondades, sealjuures täheldati sporofüütide ontogeneesi suurt variatiivsust (Sirotina, Krinitsyn, Zontikov, & Parnikoza, 2014). Põhja raunjalg (Asplenium septentrionale)
olnud 225 soontaimeliiki: praegu ei ole kaitsealuste seas enam kümmet neist, viis on tõenäoliselt hävinud. Kaitsealuste hulgast arvati peale hävinute (ida-kiviürt, leeder-sõrmkäpp ja mägi-seahernes) välja näsiniin, kelle seisund on sedavõrd hea, et ta on väljaspool ohtu, ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik. Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast Eestis hävinud - süstlehine konnarohi, vesiks Äärmiselt ohustatud - läänesõrmkäpp, laanekannike Ohustatud turvastarn, aasnelk Ohualdis - väike konnarohi, meripuju Ohulähedane koeraputk, karulauk Ohuväline harilik vaher, harilik raudrohi Loomad: Eestis hävinud Tundrasikk, valgevööt-päevakoer Äärmiselt ohustatud - suur-konnakotkas, ebapärlikarp, siniraag Ohustatud viigerhüljes, kõre Ohualdis kaljukotkas, karvasjalg-kakk Ohulähedane kanakull, põldvütt Ohuväline aed-roolind, põder, sinikael-part TESTID I
Uute paikade asustamine Kui liigi kasvukoha ressursid pole enam piisavad, tuleb leida uus elupaik ◦ Liiga suur populatsioon ◦ Ressursside ammendumine ◦ Kasvukoha hävimine Mõned keskkonna faktorid on ületamatuks takistuseks ◦ Organismidel on meetmed selle lahenduseks (seemned, resistentsed arenguastmed, lennuvõime mõnes elujärgus jne) ◦ Kasutatakse ära ajutisi, hooajalisi ja alalisi muutuseid kliimas või kasvukohtade levikus (eksikülalistest linnud, kaelustuvi alates 1930, laanekannike Kundas) Leviku piir Sobivat leviku ala piirab ebasobiv ala – leviku barjäär ◦ Erinevad füüsikalised või keemilised tingimused ◦ Toidu puudumine ◦ Konkureerivad liigid/kiskjad Barjääride ületamisel omad raskused: ◦ Maismaataim/-loom ei saa levida kaugele saarele ilma kõrvalise abita ◦ Veeorganism ei saa naaberveekogusse levida, kui otsene ühendus puudub veekogude vahel ◦
annaabi.ee 
