2. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. 3. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. 4. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. 5. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 29. 0-20js6-62M7 1. 0 veerelaagri täpsusklass, 20 sisevõru läbimõõt, js6 võlli tolerantsitsoon, 62 välisvõru läbimõõt, M7 laagripesa tolerantsitsoon masina keres. 2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6: ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,010 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø62l0 korpuse avale Ø62M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,013 EI = -0,030 3. JOONIS KÄSITSI TÄITA ! 4. Välisvõrul: Smax = Dmax dmin = 62 61,987 = 0,013
Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid ................................................. .................................................................... 4. Roolitrapetsi moodustavad: Rööpvarras, käändhoovad, esitelg, parem ja vasak käändteljehoob, paralleelvarras 5
[5.5]. Laagrite terminoloogia on määratud standardiga ISO 5593 [5.6]. Tolerantside piirväärtuste ja istude arvutamisel on tuginetud õppematerjalile [5.3]. Laagrivõrude piirhälbed on võetud laagrivõrude piirhälvete tabelist [5.2]. Antud veerelaagri joonised on välja toodud töö lõpus. Veerelaagri tähistuse lahti mõtestamine. 6 – veerelaagri täpsusklass, 25 – sisevõru läbimõõt, js6 – võlli tolerantsitsoon, 52 – välisvõru läbimõõt, M7 – laagripesa tolerantsitsoon masina keres. Piirhälbed: Tabel 5.1 (piirhälbed) Sisevõrule Ø25L6 Võllile Ø25js6 ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,008 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø52l6 korpuse avale Ø52M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,011 EI = -0,030
Nmax = dmax Dmin = 65,000 64,968 = 0,032 Nmin = dmin Dmax = 64,970 65,014 = -0,044 8 Istu skemaatiline kujutis: 9 Ülesanne nr. 5 Lähteandmed: 4-17m5-47K6 1. 4 veerelaagri täpsusklass 17 sisevõru läbimõõt m5 võlli tolerantsitsoon 47 välisvõru läbimõõt K6 laagripesa tolerantsitsoon masina keres Piirhälbed: 2. Sisevõrule Ø17L4: Võllile Ø17m5: Laagrivõrudele Tabel 4 ES = 0 es = +0,015 Võllidele Tabel 3 EI = -0,004 ei = +0,007 Avadele Tabel 2 Välisvõrule Ø47l4: Korpuse avale Ø47K6: es = 0 ES = +0,003
osakesi. Väntvõlli tagumine ots on töödeldud nii, et sinna saab kinnitada hooratta. Hooratta kinnituskohta nimetatakse võlli tugi äärikuks, avatud sisse puuritud, keermestatud hooratta kinnituspoltide tarbeks. Tugi ääriku pind on lihvitud väga siledaks ning sellele toetub isesuruv tihend, mis hoiab ära õli väljapääsu karterist. Väntvõlli tagumises otsas tugiääriku sees on käigukasti esimene võll, ehk siduri võlli laagripesa. Väntvõlliga liituvad osad Kinnituspolt - selle abil liidetakse ühtseks süsteemiks kiilrihmarattad, gaasijaotusmehhanismi ajami ratas ja väntvõll. Lukustusrõngas ei lase kinnituspolti ise lahti tulla. Võngete summuti vähendab väntvõlli vibratsiooni, kasutatakse diiselmootortes. Kiilrihma ratas jõu ülekandmiseks väntvõllilt abiseadmetele. Õlitõrje seib töötab koos väntvõlli esimese otsa tihendiga, tõrjudes oma pöörlemisega tihendi lähedusest õli eemale.
Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. VEERELAAGRI TINGLIK TÄHISTUS 4 – veerelaagri täpsusklass 25 – sisevõru läbimõõt h5 – võlli tolerantsitsoon 47 – välisvõru läbimõõt K5 – laagripesa tolerantsitsoon masina keres 02. LAAGRIVÕRUDE JA NENDEGA LIIDETAVATE DETAILIDE PIIRHÄLBED Sisevõrule Ø25L5 : Võllile Ø25h5: ES = 0 es = 0 EI = -0,006 ei = -0,009 Välisvõrule Ø47l2 Korpuse avale Ø47K6 es = 0 ES = +0,003 ei = -0,004 EI = -0,013 [01.1] [01.4] [01.5] [01.6] 03
30 ( 30% tina, 70% vaske), neis laagrites ei kasutata kunagi peiliplekke.Selliseid laagreid kasutatakse kiirekäigulistes mootorites. Kuna väntvõlli on vaja toestada ka delg suunas (tugisuunas) siis üks raamlaager (tavaliselt ahtri poolne) valmistatakse suurte äärikutega, millised on üle valatud antifriktsioon sulamiga. SILINDRID JA SILINDRIHÜLSID 1-silindrihülsi ülemine äärik 2-tikkpoldi pesad 3-tõukurivarda koda 4-jahutussärk 5-tõukutipesa kinnituskoht 6-nukkvõlli laagripesa 7-silindrihülsi alumise ääre kummist tihendusrõngad i Silindri ülesanded: moodustab kambri, kus toimub termodünaamilised protsessid juhib kolvi liikumis Konstruktsioonilt võivad silindrid olla: silindrihülss võib olla valatud koos silindrisärgiga silindrihülss on silindrisärgist eraldi valmistatud ja silindrihülss