1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati
3 Marek Ajaloost Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal (Kyne), asustust 1518. aastal. Viimastel aastatel tehtud väljakaevamiste tulemusel on aga selgunud, et esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Leiuainese vähesus osutab asustuse lühiajalisusele, võimalik, et tegemist oli hooajalise hülgeküttide või kalurite laagripaigaga. Halduslikult kuulus Kihnu keskajal Saare-Lääne piiskopkonda. 16. sajandi teisel poolel toimunud Liivi sõjas käis Kihnu sõdivate riikide vahel käest kätte. 1562-1565 kuulus see Taanile, 1565-1575 ja 1582-1600 Poolale, 1575-1582 Venemaale. 1600-1710 oli saar nagu teisedki Eesti alad Rootsi Kuningriigi koosseisus, olles 1627 kuni 1680 algul von Thuri ja seejärel de la Gardie eravaldus. Saarele jõudis luteri usk.
hoone keskel, mis toetasid lage. Postidest olid säilinud augud ning kivid, mis poste alt toetasid. Mõned neist hoonetest sisaldasid lõkkekohti (samalaadsetes majades nagu Terra Amatas, elati u miljoni aasta jooksul). Eristati kahte ala, neist ühel oli palju loomaluid ja koproliite. Koproliitidest selgus, et Terra Amatas elanikud olid söönud taimi, mida kasvab hiliskevadest varasügiseni tegu oli sesonaalse laagripaigaga. Leiti ka palju Acheuli kultuurile omaseid tööriistu. Kütitud oli ka suuri, praeguseks välja surnud loomi, näiteks muistset elevanti ja ninasarvikut. Arvestades aga luude suurust ja hulka, olid 20 peamisteks jahiloomadeks väiksemad ja ohutumad loomad (põder, jänes). Arhailine Homo sapiens, ka Homo heidelbergensisena, ilmus esmakordselt u 800 000 a tagasi. Terve rühm luuleide, mille juures koos nii Homo erectuse kui ka nüüdisinimese
annaabi.ee 
