ma arvan, tõi ta oma sõjaväe üle olemasolevate sildade kaudu; kuid enamiku kreeklaste teada tõi talle sõjaväe üle Thales Mileetosest. Sest räägitakse, et Kroisos oli nõutu, kuidas tema sõjavägi jõest üle saab, sest praegusi sildu tol ajal veel ei olnud, ja et Thales, kes oli laagris, pani tema heaks jõe, mis voolas sõjaväest vasakul, voolama ka paremal, ja ta tegi seda järgmisel viisil. Alustades laagrist ülesjõge, kaevas ta sügava kanali, mis jooksis laagrikoha selja tagant poolkuukujuliselt läbi, nii et vesi voolas algsest voolusängist kõrvale kanalist alla ning suubus pärast laagrit tagasi algsesse voolusängi. Niipea kui jõgi jagunes, muutus ta mõlemas osas ületatavaks. Mõned ütlevad koguni, et vana voolusäng jäi täiesti kuivaks. Aga seda ma ei pea võimalikuks: kuidas nad siis tagasiteel üle said?" See teade on küsitav. Päikesevarjutuse ennustamine
See tähendas ka tihedaid kodusõdu. Mõnekümne aasta jooksul vahetus troonil sama palju keisreid, kui oli aastaidki. Ainult üks neist suri loomulikku surma. 193. aastal olid keisritroonil Pertinax, Julianus ja lõpuks Septimius Severus. Karm ja kõvakäeline Severus tegi ühe viimastest katsetest tugevdada riiki sõjaväe ja ametnikkonna ühendamise teel. Sõjaväes teostati suured ümberkorraldused. Sõdurite olukord paranes: neil lubati omada perekondi, kes võisid elada alalise laagrikoha läheduses. Piirialadel lubas Severus sõdureil ka maad harida. Sõdureile anti võimalus teenistusredelil tõusta kõrgeimate juhtivate auastmeteni. Ametnikeks hakkas Septimius Severus määrama endisi sõdureid. Ta püüdis valitseda üksnes sõdurite ja ametnike toel. Senat ja rahvakoosolek kaotasid igasuguse tähtsuse riigiasjade juhtimisel. Tema järeltulija Marcus Aurelius Severus Antoninus, hüüdnimega Caracalla sai 212. a ainuvalitsejaks
4) kõdusoo, rabastuvas, raba ja siirdesoometsas neli krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest. (7) Kui pinnast kahjustatakse raielankidel metsa ülestöötamise käigus, kuulub kahjuna arvestamisele kahjustus, mis ületab 25 protsenti raielangi pindalast. (8) Kui on risustatud metsa: 1) sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisil, arvestatakse kahju 100 krooni risustatud maaala ühe ruutmeetri kohta; 2) peatus või laagrikoha koristamata jätmisega, arvestatakse kahju kümme krooni risustatud maaala ühe ruutmeetri kohta. (9) Kui on jäetud koristamata raielangid või metsamaterjali laoplatsid, arvestatakse kahju 5000 krooni raiejäätmetest või metsamaterjali jääkidest koristamata maaala ühe hektari kohta või 25 krooni iga üksikpuu või põõsa raiumise koha koristamata jätmise kohta, kuid mitte enam kui 5000 krooni ühe hektari kohta, või 25 krooni
annaabi.ee 
