Ka - Ülekoormustegur (rakendustegur) Kv - Dünaamikategur Km - Koormuse kontsentratsioonitegur (paigaldustegur) KI - Parasiitratta tegur: kahepoolse paindega parasiitratta hammastele KI = 1,42; ühepoolse paindega hammastele KI = 1,0. Meil KI = 1,0 Tabel 5. Ülekoormusteguri Ka väärtusi Rahuliku koormuse korral Ka = 1 Koormuse kontsentratsioonitegur Km arvestab koormuse ebaühtlast jagunemist hamba laiusel, tulenevalt: 1. Valmistamise asjaoludest; 2. Laagrite lõtkudest; 3. Laagerduste ja võlli/telje jäikusest ___________________________________________________________________ 6 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER
KI - Parasiitratta tegur: kahepoolse paindega parasiitratta hammastele KI = 1,42; ühepoolse paindega hammastele KI = 1,0. Tabel 6. Ülekoormusteguri Ka väärtusi rahuliku koormuse korral Ka =1 Koormuse kontsentratsioonitegur Km arvestab koormuse ebaühtlast jagunemist hamba laiusel, tulenevalt: 1. Valmistamise asjaoludest; 2. Laagrite lõtkudest; 3. Laagerduste ja võlli/telje jäikusest Tabel 7. Koormuse kontsentratsiooniteguri Km väärtusi Km= 1,3 kuna selles ülesandes on tegemist suure täpsusega hammasratastega. Väikeste laagrite lõtkudega ___________________________________________________________________ 5 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
ja lõtkuta liide). 13. Ekstsentriliselt koormatud keermesliite arvutus. M = F*l = 2(F1*a + F2*b + F3*c) F1/F2 = a/b ja F1/F2 = a/c => F*l = 2*F1*(a + b2/a + c2/a) => F1 = (F*l*a)/(2*(a2+b2+c2)) 14. Klemmliite arvutus. Teemad 5.1- 5.4. Kande- ja tugidetailid. 1. Teljed-võllid määratlused. 2. Võllide arvutuste liigid (põhiseosed tugevusarvutusteks). 3. Võllide ja telgede kontroll kriitilisele pöörlemissagedusele. 4. Laagerdus. Laagerduste klassifikatsioon. 5. Hõõrdumine liugelaagerdustes, taandatud hõõrdetegur. 6. Silinderlaagerdus. Liugelaagerduse tööfaasid, ülesrullumine. 7. Hõõrdemoment radiaallaagerduses (taandatud hõõrdeteguri kaudu). 8. Täisaksiaaltapi ja rõngasaksiaaltapi hõõrdemoment (tuletuskäik). 9. Stribeck`i kõver ja laagerduste hõõrdereziimid. 10. Petrovi valem (tuletuskäik). 11. Standardsete veerelaagrite tüübid ja tähistus. 12. Veerelaagrite täpsus ja tolerantsid ning istud. 13
põhjustada väändevõnkumisi ja vibratsiooni; 160. 2. Kahe liigendi korral on siduri poolt pöörlemised sünkroonsed, kui: 161. · sisendvõll ja väljundvõll on paralleelsed; 162. · kõik kolm võlli paiknevad ühes tasapinnas. 163. 3. Kompenseerib suuremat nurkhälvet, kui teised sidurid, kuni (15 30) º;kuni (15 ... 30) ; 164. 4. Tõenäoline tõrkepõhjus on ristmiku ja harkide laagerduste kulumine. 165. Kirjeldada magnet- ja võresidurite tööpõhimõtet. 166. 167. 168. Millal kasutatakse lülitatavaid sidureid ja pidureid? 169. LÜLITATAV SIDUR = seade, mis tagab lülitatava ühenduse KAHE PÖÖRLEVA komponendi vahel. 170. PIDUR = seade, mis tagab lülitatava ühenduse PÖÖRLEVA ja PAIGALSEISVA komponendi vahel. 171. LÜLITATAVA SIDURI ja PIDURI konstruktsioon võib olla identne. Üks ja sama
annaabi.ee 
