Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne. Märg, värske, mittelaagerdunud liha sisaldab palju vett, kuumtöötlemisel vesi paisub, venitab-kisub lihaskiude ja voolab kiudude vahelt välja (seda eriti peale liha kuumtöötlemist ning tükeldamisel). See tähendab, et "märg" liha on peale kuumtöötlemist kuivem, kui "kuiv" liha (ja vastupidi). Hästi laagerdunud liha on maitsvam ja parema tekstuuriga peale kuumtöötlemist.
peatatakse niimodi, seemned kuivatatakse tule kohal, mis annab jahvatatavale viljale ja lõpptulemusena saadavale viskile "suitsuse" aroomi. Kuivatatud linnased jahvatatakse ja segatakse sooja veega, lisatakse pärm ja lõpuks destileeritakse kääritatud vedelik. Teist viski tüüpi, grain ehk teraviljaviskit, toodetakse sarnaselt linnaseviskiga, ainult selle vahega, et destileeritud alkohol on täiesti puhas, ilma mingi linnase ja turbamaitseta. See viski saab oma maitse ainult puutünnis laagerdudes. Soti viski Sotis toodetakse kahte viskit. Üks neid on linnaseviski. Sellel on tugev suitsu maitse ja sobib puhtalt joomiseks. Blended Scotch sobib seevastu kokteilide segamiseks. Blended Scotch on segu linnase ja teraviljaviskist, mida toodetakse ja laagerdatakse Sotimaal vähemal kolm aastat. Seda sorti tuleks kasutada, kui retseptis on nimetatud Soti viskit. Iiri viski Iiri viski on samuti segu teravlija ja linnaseviskist, kus kaera ja nisulinnaseid ei ole suitsetatud
16 artiklites levinud ka väide, et kuni 35. eluaastani ei peaks rohkem. 17 5. Kas vein läheb seistes paremaks või halvemaks? Laialt on levinud arvamus, et vein läheb keldris või toanurgas seistes ai- na paremaks. Paraku on see täpselt pool tõde. Paremaks lähevad pudelis laagerdudes täidlased tanniinirohked punaveinid, magusad valged veinid ning mõned tugeva happe ja struktuuriga valged veinid. Kõik ülejäänud lähevad seistes kehvemaks. Üldiselt kõlbavad kõik valged veinid juua kohe pärast müügile lask- mist. Näiteks Soave ja teised kerged Itaalia valged veinid, Hispaania val- ged, Lõuna-Aafrika Chenin Blanc, Liebfraumilch jt sellised on seda pare- mad, mida nooremad ja värskemad nad on. Kerge küpsemine muudab vei-